Trepikoja remont kiirtööna – kas tasub?

Aruteludes lepingutingimuste üle viitavad tellijad vahel kusagilt kuuldud väidetele, et trepikodade remonti saab teha viie päevaga. Tõepoolest, selle töö käigus tekib hulgaliselt tolmu ja mustust ning lühike tähtaeg on elanikele oluline. Kuid vaadakem kogu protsessi tervikuna. Kui remondi all mõeldakse lihtsalt seinte ja lagede ülevärvimist, saab viie päevaga tõesti hakkama. Kui soovitakse täielikku remonti, läheb selleks rohkem aega.

Kuidas oma kodu rottide eest kaitsta?

ROTID (Rattus), näriliste selts (hiirlaste sugukond – Muridae) on imetajad, kelle rohkearvulised liigid on levinud üle kogu maakera. Samuti on rottide päritolumaad raske määratleda: see võib olla Aafrika, Austraalia, või Euraasia. Mõned liigid on hakanud inimese jälgedes põhja poole levima. Järkjärgult on nad vallutanud kogu maailma ning rotist on saanud inimese alaline kaaslane. Kokku on loetletud ligi 60 rotiliiki. Eesti territooriumil elutseb põhiliselt hallrott ehk rändrott (Rattus norvegicus) ja mustrott ehk kodurott (Rattus rattus).

Küte või soojustus. Kumb enne?

Parem nii üks kui ka teine koheselt korraga. Ja kindlasti koos ventilatsiooniga. Õigemini on neid küsimusi parem vaadelda kompleksselt – seda enam et sellisel juhul võite arvestada ka sihtasutuse KredEx laenuga, mis omakorda tähendab peale töödekompleksi teostamist tagasimakset kuni 35%, sõltuvalt valitud renoveerimisvalikust, mida soovitab energiaaudit.

Uudistooted fonolukkude seas. 2014 – roostevaba terase aasta!

Enamik Tallinna korterelamuid varustati fonolukkudega eelmise kümnendi alguses, praktiliselt üheaegselt korteriühistute loomisega. See tähendab, et paljud sellel ajal paigaldatud fonolukkudest töötavad juba üle kümne aasta, nende ekspluatatsioon läheb iga aastaga üha rohkem maksma, aga probleemid, nagu mittetöötavad lukud või ühenduse puudumine korteritega, ilmnevad üha tihedamini. Teatud hetkel muutub kasulikumaks vahetada ära fonolukk kui remontida vana süsteemi. Kuidas oleks parem käituda, et uus lahendus oleks usaldusväärne ja samal ajal mitte liiga kallis?

Me ei saa muuta kütte hindu, kuid saame vähendada teie küttekulusid

Tallinnas on 70% elamufondist majad, mis on ehitatud möödunud sajandi 50-80ndatel aastatel. Nendes hoonetes on keskküttesüsteemi torud ja radiaatorid ummistunud setetest – mudasettest, mis koosneb 90% ulatuses raua oksüdantidest. See on üks põhjustest, miks ruumide kütmiseks kulub nii palju energiat. Katlakivi ja muude setete soojusjuhtivus on oluliselt madalam kui metalli oma. On teada, et kõigest 3mm katlakivi neelab 25% soojusenergiast. Soojuskandja – kuum vesi ei anna enam efektiivselt sooja meie ruumidesse. See on sama hea, kui mähkida kõik torud ja radiaatorid korteris soojusisolatsioonivatti. Osaliselt võib seda kadu kompenseerida soojuskandja temperatuuri suurendamisega süsteemis, aga see tähendab lisakulutusi. Nii näiteks toob 1mm paksune katlakivi kaasa kütuse kulu suurenemise 2,5% ja 4mm paksune 7,5%, mis vastab katlamajas masuudi ülekulule 770 kg/ ööpäevas.

Valmistume talveks. Korterelamu ettevalmistamine talveks

Millega me talve alguse ja sügise lõpu perioodil esmalt kokku puutume? Loomulikult esimeste külmadega. Külmad saabuvad alati „ootamatult“ nagu ka esimene lumi. Koheselt muutub ka libedaks. Lumesulatusvahendid ja graniitkillustik lagunevad esimeste külmade ilmadega väga kiiresti, seega tasub ennast nendega varakult varustada, kasvõi esimesel korral. Mõelge varakult lumekoristuse vahenditele, labidatele jne. Kõige hädavajalikumal hetkel ei pruugi vajalikku vahendit müügil olla. Muide, ärge unustage osta ka spetsiaalseid matte trepikoja põrandate jaoks, sest vastasel korral on märjad ja määrdunud põrandad teile kogu talveperioodiks garanteeritud.

Termograafia

Termograafia abil on võimalik hinnata hoone soojapidavust ja tehnosüsteemide seisukorda vajaduseta avada konstruktsioone. Tänu selle on antud meetod suhteliselt odavaks võimaluseks ebakohtade (rikete) ja lekete avastamisel. Mis on termograafia? Termograafia põhiliseks ülesandeks on soojuse lekete avastamine välispindade sooja läbilaskvuse kontroll. Infrapunakaamera mõõdab pindade temperatuuri ja värviliselt displeil või väljatrükil on suurepäraselt näha kogu pilt toimuvast. Analüüsides saadud resultaate, võivad spetsialistid anda konkreetseid soovitusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Isegi eriti keerulistel juhtudel kui soojakadude allikat ei ole võimalik silmaga määrata (praod seintes, katuses või vundamendis), aitab termograafia kiiresti avastada seesuguseid kahjustusi.

Vee ja niiskuse tekke põhjused keldriruumides. Meetodid sellega võitlemiseks

Üsna sageli tuleb erinevaid ehitisi inspekteerides sattuda silmitsi tõsiste probleemidega, nagu näiteks veega kogu ulatuses kaetud keldripõrandad, mille mõju liigse niiskuse näol on tunda ka hoone ülemistel korrustel. Vee ja niiskuse teket võivad põhjustada nii välise hüdroisolatsiooni amortiseerumine, drenaazi puudumine või selle ja sadevee ärajuhtimissüsteemi halb seis, aga ka keldri seinte kõrge soojajuhtivus. Konkreetsete põhjuste väljaselgitamiseks piisab enamasti tähelepanelikust vaatlemisest. Näiteks – kui läbiimbumine leiab aset vihma ajal, tuleb otsida kaitset pinnavee eest. Kui aga läbiimbumine leiab aset mõne päeva pärast peale sadu, on tõenäoliseks põhjuseks hoonet ümbritseva pinnase liigmärgumine.

Korteri ventilatsioon – kui palju maksab, kuidas see töötab ja mille eest me maksame

Korteri ventilatsioon on linnaelanike elus väga tähtsaks teguriks, mille peale väga paljud alles nüüd mõtlema on hakanud. Tavalise inimese tervis sõltub kolmest tegurist: mida me sööme, mida me joome ja kus me elame. Antud juhul elab linnaelanik linnas, veedab 90% oma elust kinnistes ruumides ja hingab värsket õhku ainult marsruudi korter-töökoht-supermarket vaheaegadel. Mitte kõik ei saa endale lubada elamist linna piiridest väljaspool, et kompenseerida hapniku puudujääki. Inimorganism reageerib väga teravalt hapniku puudujäägile. Juba pikka aega räägivad teadlased, et tänapäeval on hapniku puudujäägi probleem väga olemuslik küsimus.

Neile, kellel ühistu juhatamise küsimus ei ole veel otsustatud

Juuni lõpp ei ole mitte ainult korteriühistute üldkoosolekute poolt kinnitatud aastaaruannete esitamise tähtaeg, vaid ka vastvalitud ühistu juhatuse liikmete töökohustuste täitmise algusaeg, kui uusi liikmeid muidugi valitud on. Mõttekas on kõik hoolikalt läbi kaaluda ja otsustada: kas juhatusel tasub kogu koormus juhataja õlule veeretada või on parem mõelda professionaalsele majahaldurile? Kas tasub võtta tööle raamatupidaja ja maksta tema palgast kogu aeg makse ja kulusid materjalidele ja töövahenditele või on mõistlikum kasutada teenuseid, mida pakub raaamatupidamisfirma, mille arsenalis on kõik raamatupidamiseks vajalik – alates arvutitehnikast koos turvalise programmitoega kuni klientide vastuvõtmise ruumideni.