Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Üks märkamatutest, kuid kõige tõsisematest korterelamute probleemidest on külma- ja soojaveetrasside kahetsusväärne olukord. Praktikas tuleb tihti kokku puutuda olukorraga, kus korteripüstikute veetorustikud on juba vahetatud, aga magistraaltorude, mis on tavaliselt korrusmajade keldrites, seisukorrale ei ole keegi kogu korrusmaja ajaloo jooksul piisavalt tähelepanu pööranud.

Ventilatsioonifiltrid OÜ viis ajavahemikul oktoober 2013 – august 2014 Tallinnas läbi suure projekti nimetusega „Mis peitub ventilatsioonišahtides?“. Antud projekt oli suunatud korterelamute esindajatele ja elanikele eesmärgiga pöörata tähelepanu ventilatsioonišahtide seisukorrale.

Korterist ebameeldivad lõhnade, süsihappegaasi ja liigniiskuse eemaldamiseks peab õhk pidevalt uuenema. Vastavalt tänapäeval kehtivatele nõuetele peab hiljemalt iga kahe tunni järel vahetuma kogu siseruumi õhk. Seega 3-toalises, 66 m2-suuruses korteris on minimaalselt vajaliku värske õhu juurdevool 80-90 m3 tunnis.

Tihti saab kokku puutuda asjaoluga, kui peale hoone fassaadi remonditöid mitu aastat hiljem seinal tekkivad rohelist värvi laigud. Antud laigud on vetikate ja sambla mikroosad seina krohvistruktuuri pinnal. Tavaliselt need rohelised laigud tekkivad maja põhjapoolsel seinal, kus päike väga vähe paistab peale.

Nii rääkis Benjamin Franklin, poliitikategelane, üks USA „esiisadest-asutajatest“. Sellesse nimekirja võib veel lisada ka kommunaalmaksed. Ja kuigi meid ümbritsev maailm on lõputu ja mitmekesine, siis paljukorteriliste majade elanike jaoks valikut ei ole. Soojuse tarnija, ainuke ja kordumatu, määrab ise hinna.Soojakulusid võib siiski märkimisväärselt vähendada, säilitades seejuures meeldiva toatemperatuuri. Seda võimaldavad saavutada uued efektiivsed küttesüsteemide renoveerimise tehnoloogiad.

Külmad, halb soojustusisolatsioon, seinal ja laes tekkinud niiskuse kondensaat sunnib mõnesid korteromanike soojustada korterid seestpoolt. Selleks, et seletada, miks ei tohi konstruktsioone (seinad, laed) soojustada seestpoolt tuleb mõista, millised protsessid toimuvad konstruktsioonides temperatuuri ja niiskusrežiimi muutmisel nii väljast, kui ka hoone seest. Esialgu vaatame, mis tähendab mõiste „kastepunkt“.

Tallinna “mägedel” Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel on suur arv lifte, mille vanus küündib kohati juba üle 45 aasta, viimased seda tüüpi liftid paigaldati 80ndate lõpus. Tegemist on peamiselt Valgevenes Mogiljovi liftitehases ning teistes tolleaegsetes nõukogude liidu linnades toodetud liftidega, mis järjepideva hoolduse puhul on küll kasutamiseks ohutud, kuid ei vasta ammugi meie tänapäevastele nõudmistele nii tehniliselt küljest kui ka väljanägemise poolest. Võrreldav on see näiteks tavalise sõiduautoga – ka 45 aastat vana masin võib küll sõita, kuid tehnoloogia areng on tekitanud palju uusi võimalusi sõidumugavuse oluliseks parandamiseks. Sama kehtib ka liftide puhul.

Eesti põhjamaises kliimas veedavad inimesed siseruumides kuni 90% ajast. Hea enesetunde ja töövõime säilitamise kindlustab tervislik ja mugav sisekliima. Selle peaksid optimaalsete kulude juures tagama kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Eesti majad ei ole üldjuhul energiasäästlikud – kui siinsetes kortermajades on aasta keskmine soojuskulu 250 kW/m2, siis sarnase kliimaga arenenud tööstusriikides, näiteks Soomes ja Rootsis, ei ületa soojustarbimine 150 kW/m2. Seega Eestis maksavad korteriomanikud kütte eest meie lähinaabritest 40-45% rohkem.

Kahjuks ei ole enamik meie korterelamutest varustatud mugava kaldteega ratastoolide jaoks. Kui enamik ühiskondlikke hooneid on juba ammu kaldteedega varustatud nagu nõuab ka seadus, siis elumajades on lood kurvad. Parimal juhul on täisväärusliku kaldtee asemel trepiastmetele paigaldatud metallrööpad. Neid mööda võivad tõusta ainult üksikud ratastoolid – need, millel on õnnestunud mahtuda laiuselt rööbaste vahelisele laiusele. Teadke – see tehti teile „reklaamiks“. Käesolevaga kirjeldatud kaldtee – see on kompleksne konstruktsioon laiusega alla meetri.

Korteriühistule järjekordset eelarvet koostades panin tähele, et kõikidest olemasolevatest kuluartiklitest on jäänud praktiliselt muutumatuks ainult „hooldus“. Loomulikult tuli mul arvestada miinimumpalga kasvu (juhul kui on olemas miinimumpalka saavad töötajad), kuid tervikuna ei osutunud antud detail väga oluliseks kui arvestada olulist küttekulude kasvu.