Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Korralik fonolukk kaitseb ka viiruste eest!

► uus artikkel — 16.11.2020

Aeg voolab kiiremini, kui tundub, ja vaevalt saab keegi meist enesekindlalt öelda, kuidas ta oma järgmised kümme aastat veedab. Ajale vastupidamine on kõige usaldusväärsem test. Mõned asjad kaovad igaveseks, kuid mõned jäävad. Paljud mõistusega valitud asjad teenivad meid aastaid ustavalt.

Praktiliselt me fonolukku ei märkagi ja peame seda tarbetuks esemeks. Unustame selle olemasolu ja see tuleb meelde alles siis, kui see rikki läheb. Tihti seda kodu eelarves pole ja keegi selle teenindamisega ei tegele. Tegelikult see on olemas, kuid seda nagu ei eksisteeriks. Fonolukk tuleb meelde alles siis, kui me äkki enam koju ei pääse. Ajad muutuvad – muutuvad ka fonolukud. Kuidas valida fonolukku, mis teid kümme aastat teeniks?

GSM fonolukk
GSM fonolukk võimaldab juhtida ukse avamist mobiiltelefoni või lauatelefoni abil.Külaline klõpsab fonolukul teie korteri numbri – teie telefonile tuleb kutse. Pärast külalisega rääkimist klõpsake nupul – ja uks avaneb.Kui teie number on hõivatud – suunatakse kõne teisele teie määratud telefonile. Kui helistate oma telefonist fonolukule, avaneb ka uks.Samuti on GSM fonolukku võimalik avada kontaktivaba võtmega.
Loe edasi… »

Millistel juhtudel saab ühistu nõuda omanikult tema korteri müüki?

► uus artikkel — 16.11.2020

1. Kas korteriühistul on üldse õigus esitada hagi korteriomandi võõrandamiseks?
Teadaolevalt muudeti 2018 aastast korteriomandiseadust (KOS) ja korteriühistuseadust (KÜS) ning need liideti, ühise seaduse nimeks sai korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Lisaks seaduste formaalsele liitmisele toimus ka palju sisulisi muudatusi. Kuni 2017aasta lõpuni kehtinud KOS § 14 lg 1 sõnastuse kohaselt võisid korteriomanikud nõuda korteriomandi võõrandamist, kui korteriomanik oli korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi. KOS § 14 lg 5 tulenes täiendavalt sõnaselgelt, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel.

Seega oli võõrandamise nõude esitamise üheks tingimuseks, et korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku suhtes. Kuigi viidatud sätetest ei tulnud otsesõnu korteriühistu hagi esitamise õigust, sai neid grammatiliselt tõlgendades teha järelduse, et korteriomandi võõrandamise nõude saavad esitada üksnes korteriomanik, kelle suhtes on rikkumine toime pandud ja valitseja, mitte aga korteriühistu.
Loe edasi… »

Renoveeritud trepikojaga suureneb teie kinnisvara väärtus

► uus artikkel — 16.11.2020

Kaunis ja korrektne trepikoda rõõmustab nii elanikke kui ka külalisi ning mis peamine — lisab väärtust teie kinnisvarale. Millest alustada trepikoja rekonstrueerimist ja mida on selle juures oluline tähele panna?

Trepikodasid on väga erinevaid. Mõnda ei ole remonditud 30-40 aastat. Mõne puhul on kasutatud 15 aastat tagasi tehtud remondi käigus mitte kõige sobilikumaid materjale, mille tagajarjel trepikoda laguneb: värv koorub, seinad on täkkeid täis ning aknaraamid lasevad läbi külma ja niiskust. Kõigepealt tuleks korteriomanikel ja ühistul koostada plaan, mida täpselt soovitakse koridoris ära teha ja mis on remondi eesmark. Eesmark võib olla lihtne värskenduskuur, treppide ja trepikäsipuude remont, koridori laiendamine seniste panipaikade arvelt või vastupidi —­ kasutada ära seni kelkude jaoks olnud ala isiklike seinakappide ehitamiseks.

Ent ükskõik millise remondi ja eesmärgi kasuks otsustatakse, kõige tähtsam on leida selles valdkonnas pikaajalise kogemusega ettevõte, kus osatakse anda vajaduse korral konkreetseid ja asjalikke soovitusi. Kindlasti peab remondiettevõttel olema kogemusi just vanade pindade ettevalmistamises ja õige materjali valimises. Teinekord võib õige töötegija leidmine tõepoolest aega võtta, kuid see tasub end pikemas perspektiivis ära.
Loe edasi… »

Milleks korteriühistutele videovalve?

Kuna videovalve on tõhus abinõu majaelanike ja külaliste turvalisuse, ühis- ja isikliku vara puutumatuse tagamiseks. Trepikotta või korterisse tungimise eest see muidugi otseselt ei kaitse, kuid videovalve abil saab igal hetkel kindlaks teha, mis teie territooriumil on toimunud.

Tänu tänapäevastele kaameratele saab inimese või auto tuvastada mitmekümne meetri kauguselt. Peaaegu kõik tänapäeva videokaamerad on varustatud infrapunavalgustusega, mis võimaldab „näha“ isegi pilkases pimeduses. On välja töötatud kaamerad, mis edastavad värvilist pilti isegi öösel.

Videovalvesüsteemide oluline eelis on võimalus objekti distantsilt interneti kaudu pidevalt jälgida ja saadud andmeid salvestada ning arhiveerida.

Seega saab tänu videokaamerale jälgida majas valitsevat olukorda, tuvastada vargust või tekitatud kahju, anda politsei käsutusse tõendeid kurjategija kinnipidamiseks ja vastutusele võtmiseks.

Loe edasi… »

Kinnisvara haldamine ja hooldamine

Mitte väga kaua aega tagasi jõustus kinnivara haldamist ja hooldamist ning sellega seotud tegevusi ja kohustusi reguleeriv standard (EVS 807: 2016. Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid). Kuigi standard ei ole siduv, võib see olla kasulik neile, kes soovivad sellest juhinduda.

Kuidas on kinnisvara hooldamise standard ja korteriühistu omavahel seotud? Standardite järgimine muutub lepingulistes suhetes kohustuslikuks. See tähendab, et kui korteriühistu on sõlminud lepingu teenindava ettevõttega, kes oma töös sellest standardist juhindub, on korteriühistu omakorda kohustatud seda standardit järgima.
Loe edasi… »

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikel õigus otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Seda moodust tasub kasutada näiteks kodukorra või korteriühistu põhikirja vastuvõtmiseks. Kumbki dokument ei ole korteriühistule kohustuslik, kuid need võimaldavad reglementeerida ühistu ja korteriomaniku tegevust. Selliseid dokumente pole peaaegu võimalik arutada üldkoosolekutel, kus on palju omanikke. Seetõttu on otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata hea moodus keerulise ülesande lahendamiseks.

Selleks saadab juhatus e-posti teel (kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma aadressi) või paneb vastava korteri postkasti otsuse eelnõu koos vajalike lisadega, näiteks vastu võetava dokumendi tekstiga, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Loe edasi… »

Vähim, mida peab teadma isikuandmete kaitsest korteriühistus

Alustame sellest, et kõikides korteriühistutes kogutakse ja töödeldakse korteriühistu liikmete isikuandmeid. Euroopa Liidu vastav määrus füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumise kohta kehtib nüüd ka Eesti territooriumil. Korteriomanike nimed ja perekonnanimed, isikukoodid, kinnisvara aadress – kõiki neid andmeid töödeldakse raamatupidamises ja ühistu juhatuses selleks, et ühistu saaks iga päev funktsioneerida. Peale selle on korteriomandi ja korteriühistu seadusega kehtestatud korteriomanikele kohustus esitada andmed sidevahendite kohta – telefoninumber või e-posti aadress.
Loe edasi… »

Koosoleku protokoll: mis see on, milleks seda vaja on ja kuidas õigesti vormistada

Koosolekud on läbi. Aeg on kokkuvõtteid teha. Vähemalt kahe nädala jooksul tuleb vormistada koosoleku protokoll ja see korteriomanikele esitada. Kõige parem on saata see e-posti teel või panna postkasti. Kui protokoll pannakse ainult teadetetahvlile, peab korteriomanikel olema võimalus nõuda ühel või teisel viisil selle koopiat.

Kui korteriühistu üldkoosolekul muudeti tariife, tuleb protokoll viivitamatult raamatupidajale edastada, et korteriomanikud saaksid järjekordsed kommunaalarved kätte vastavate muudatustega. Protokolli vormistamisega ei maksa venitada: üldiselt kirjutab protokollija protokolli käsitsi ja alles pärast trükib selle ära. Mida hiljem protokoll vormistatakse, seda suurem on ebatäpsuste tekkimise oht. Hea on, kui ühistus on inimene, keda ühistuliikmed usaldavad ja kes ei kirjuta protokolli esimest korda.
Loe edasi… »

Üldkoosolek kahe tunniga!

Ma ei hakka kirjutama sellest, kuidas tuleb koosolekust teatada, millised dokumendid mis tähtajaks eelolevaks koosolekuks korteriomanikele esitada tuleb. See on kirjas korteriomandiseaduses ja teie ühistu põhikirjas.

Isegi kõiki seadusi järgides võib koosolek läbi kukkuda, kui planeerimata jätta selle läbiviimise protseduur – reglement, mis määrab põhiliste sõnavõttude ja arutluste kestuse (tavaliselt mitte üle 3 minuti), sõnavõttude vormi (kohapealt või koosoleku juhataja laua juurest) ja korra.

Koosoleku alguses vastu võetud reglementi tuleb kõrvalekaldumatult järgida, muidu võib koosolek venima hakata. Seetõttu tuleb koosoleku juhatajaks valida inimene, kellel on juhiomadused ja kes on majaelanike seas autoriteetne. Ärge koormake koosolekut vähetähtsate probleemidega, mis on juhatuse pädevuses. Koosolek peaks kestma maksimaalselt kaks tundi, muidu hakkavad inimesed lahkuma. See aga tähendab, et koosoleku lõppu jäetud olulised päevakorraküsimused jäävad lahendamata, kuna pole kvoorumit. Ka on väga tähtis valida asjatundlik protokollija. Koosoleku protokoll pole kohtu stenogramm. Kirja tuleb panna vaid kõige olulisem: vastu võetud otsused ja hääletustulemused. Loe edasi… »

Uus seadus ja meie

01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ühendas kaks varasemat: korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Kas uus seadus toob rahu majja või hakkame endiselt ootama üldkoosolekut, nüüd juba korteriomanike koosolekut (uue terminoloogia järgi) kui kõikide probleemide ainuvõimalikku lahendajat?

Pean teile pettumuse valmistama: imet ei sünni. Konfliktsituatsioonide lahendamise uusi mehhanisme seadus ette ei näe, st erimeelsusi lahendab jälle tsiviilkohus. Teisi, kohtuväliseid võimalusi enamuse otsuste vaidlustamiseks ei ole. Enamgi veel, suurt pinda omavate korteriomanike hääl on muutunud väiksemat pinda omavate korteriomanike häälest kaalukamaks. Loe edasi… »


Ajakiri Meie Haldur ilmub alates 2011. aastast.
Ajakirja trükiversioon levib tasuta korteriühistute
postkastidesse, väljaanne veebiversiooni saab
alla laadida PDF-failidena.





fb facebook.com/meiehaldur

mail info at meiehaldur.ee

phone 666—41—21