Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Katus kestku kaua

► uus artikkel — 6.05.2016

Nõukogude ajal kerkinud elamukvartalite katusemaastik on ajapikku suuresti muutunud – üleminek tänapäevastele kattematerjalidele, seadmetele ning paigaldusvõtetele tõrjub toonased pigist ja tõrvast siiruviirulised „papi-lapi-tekid“ peagi lõplikult välja.

1996. a asutatud osaühing E-Katused on kahe tegutsetud aastakümne jooksul tõusnud tipptegijaks lamekatuste alal. Tänavuseks juubeliaastaks on neid Eestimaale jõutud paigaldada juba sadu tuhandeid ruutmeetreid. Ettevõtte pikaajalist kogemust võib usaldada ja nende nõuandeid tasub järgida. Hea katuse alustalad. Kortermajas, kus peetakse katuse vahetamise või rekonstrueerimise plaani, tuleks kogu protsessi alustada põhjalikust eeltööst, mis on pangalaenu, kindlustuslepingu, ehitusloa jms saamiseks õigupoolest möödapääsmatu.
Loe edasi… »

Tervislik ja säästlik kodu

► uus artikkel — 6.05.2016

Korterelamutes elab umbes 70% Eesti elanikest ning vanemate elamute remont on teema, millega paljud inimesed kokku puutuvad. Swedbank algatas koos partneritega projekti ,,Tervislik ja säästlik kodu“, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult üks Tallinnas Mustamäel asuv korterelamu. Majast saab näidiselamu, mida võib kasutada kui praktilist eeskuju vanemat tüüpi korterelamutele, mis rekontrueerimist vajavad.

Projekti eesmärgid
1) Saavutada eluruumides kvaliteetne sisekliima koos tagatud õhuvahetusega 0,5 korda tunnis;
2) Maksimaalse võimaliku energiasäästu saavutamine nii, et rekonstruerimise tulemusena jääks keskmine küttekulu alla 100 kWh m2 kohta aastas (enne renoveerimist oli küttekulu 163 kWh);
3) Rekonstrueerimine teostatakse terviklahendusena 2011. aastal vastavalt energiaauditi tulemustele ja tervikprojektile;
4) Näidiselamu juures kasutatud lahendused saab võtta eeskujuks teiste samatüübiliste elamute renoveerimisel.
Loe edasi… »

Uus töövahend kinnisvara korrashoiu korraldamiseks

► uus artikkel — 6.05.2016

korteriyhistu-bKorteriomanikuna huvitab mind sageli, mida majas on tehtud ja millal on midagi plaanis teha. Kord aastas üldkoosolekul ülevaade saada on hea, kuid kas poleks parem asjadega jooksvalt kursis olla ja silma hakanud probleemist kohe teavitada?

Veebitarkvara korteriyhistu.net võimaldab kortermaja korrashoiu tegevuste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks mõeldud haldusmooduliga. Kõigil on võimalik töövahendit tasuta kasutada.

Tõhus abimees halduse eest vastutajale
Halduse töövahend on mõeldud kinnisvara korrashoiu tegevuste paremaks planeerimiseks, juhtimiseks ja neist ülevaate saamiseks ning nendega seotud tulude-kulude planeerimiseks ja jälgimiseks. Eesti Korteriühistute Liidu partnerina lähtusime tarkvara loomisel eelkõige korteriühistu vajadustest ja kehtivast kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2010). Konsulteerisime mitmete haldusvaldkonna asjatundjatega, rakendasime seniseid arenduskogemusi ja talupojamõistust.
Loe edasi… »

Fassaadide viimistlus

9491314_origHoonete renoveerimisele pööravad elanikud üha rohkem tähelepanu. Korterelamute renoveerimine ja esilekerkivad probleemid on ka meie ettevõttes tähelepanu keskmes. Võrdleme erinevaid fassaadide viimistlemise võimalusi.

Me otsime uusi viimistlusmaterjale, mis sobiksid elamute fassaadide renoveerimiseks, võrdleme nende omadusi ja valime välja vaid need lahendused, mis meie arvates sobivad kõige paremini siinmail kasutamiseks. Erinevate materjalide tehnilised deklaratsioonid võivad jätta küll usaldusväärse mulje, kuid praktilise kogemuseta on neid riskantne uskuda. Sageli ilmnevad renoveerimisel kasutatud ehitusmaterjali tegelikud omadused alles aja möödudes. Mõistlik oleks õppida teiste vigadest, seetõttu tutvustame meie kogemusi selles valdkonnas.
Loe edasi… »

Roheline tuli korteripõhisele küttekulu arvestusele

Tänapäeval on Eestis levinuks muutunud individuaalne küttekulu arvestamine. Lisaks vee-, gaasi- ja elektriarvestitele on paljudel korteriomanikel paigaldatud ka radiaatoritele kompaktsed küttekulujaoturid. See on ka loogiline, sest me kõik oleme harjunud maksma vee ja elekrienergia eest vastavalt oma tarbimisele, kuid küttekulu eest– kõige suurema osa kommunaalmaksetest- maksame ruutmeetrite järgi. Ehk kogu maja küttekulu jaotatakse korterite vahel proportsionaalselt nende pinnaga. Nüüd püüdkem jõuda selgusele, kuivõrd kasulik on kasutada individuaalseid küttekulujaotureid.
Loe edasi… »

Paneelhoonetest, rõdude ja lodžade piirete ning ekraanide keevituse liidetest

ehitusk-rgb
Paneelhoonetest

Mitmekorruselised paneelelumajad, mis on ehitatud kokkupandavatest raudbetoonkonstruktsioonidest on Eestis eelmise sajandi 70 – 80-te aastatel kõige massilisem ehituse viis. Projekteerijad oma otsustes olid lõksus tagasihoidlike sotsiaalsete normidega, mis reglementeerisid ehitada vähenõudlikke ja odavaid korterelamuid masstootmise meetodil. Enamasti standardse 5-korruselise hoone „karp“ kasvas üles ühe kuuga. Tol ajal riik ei hoidnud raha kokku, et arendada ehitust reguleeritavat raamistiku. Nendel aegadel mõne osas ehitusnormid ja eeskirjad olid isegi mõningatest arenenud riikidest ees, kuid ehituse kvaliteet jättis soovida paremat. Näiteks paneelid, mis ühendati keevitusega väga harva kui oli töödeldud korrosioonitõrjevahenditega.

Igal asjal on oma aeg. Ükskõik mis ehituskvaliteedi juures, betoon laguneb ja raudarmatuur roostetab. Näiteks fassaadil olevad väikesed praod esimese pilguga hoonele suurt ohtu ei tee. Aga aja pärast nende pragude kaudu sattub niiskus betooni sügavusse ning hävitab terasarmatuuri, mis omakorda võib hävitada hoonet. Hoone normaalse ekspluateerimisel need praod hermetiseeritakse. Objektiivselt maja likviidsus saab hinnata selle maja eeldatava kasutusaja järgi. Seega õige ekspluatatsiooni korral mitmekorruseliste plokk- ja paneelmajade (kõrgusega 5 kuni 16 korrust), mis olid ehitatud 60- 80-te aastate vahel, on arvestatav eluiga 100 aastat.
Loe edasi… »

Neile, kellel ühistu juhatamise küsimus ei ole veel otsustatud

Alati on mõttekas kõik hoolikalt läbi kaaluda ja otsustada: kas juhatusel tasub kogu koormus juhataja õlule veeretada või on parem mõelda professionaalsele majahaldurile? Kas tasub võtta tööle raamatupidaja ja maksta tema palgast kogu aeg makse ja kulusid materjalidele ja töövahenditele või on mõistlikum kasutada teenuseid, mida pakub raaamatupidamisfirma, mille arsenalis on kõik raamatupidamiseks vajalik – alates arvutitehnikast koos turvalise programmitoega kuni klientide vastuvõtmise ruumideni.

Vahendite kokkuhoiu vaatenurgast on kasulikum osta juhtimis- ja raamatupidamisteenust sisse kui neid ise organiseerida. Väga tähtis on hinnapakkumiste ülevaatamisel arvestada ka majahalduri töökoormusega, see tähendab kindlaks teha kui palju maju asub tema juhatamise all. Selge et haldur, kelle teenindada on 30 maja, ei saa pühendada teie majale sama palju aega kui haldur, kellel on ainult 10 maja. Kas ta käib piisavalt teie majas või võtab teid vastu vaid kontoris? Kui tihti ta organiseerib üldkoosolekuid ja juhatuse koosolekuid? Milline on tema kompetentsuse tase ja kas ta oskab korrektselt inimestega suhelda? Selgub, et palju sõltub majahalduri enda isikust, aga mitte haldust teostava firma mõõtmetest. Kas teie haldur suudab töötada tingimustes, kus raamatupidamise teenust ostetakse teie juhatuse otsusel sisse FIE-lt, avariiteenindus ühelt firmalt, soojussõlme hooldus teiselt, aga kojamees võetakse tööle hoopis tööraamatu alusel? Mida teha kui just selline teenindamise variant teile meeldib. Kuigi vaieldamatult on nii ühistu kui ka majahaldaja jaoks mõistlikum osta need teenused ühest kohast.
Loe edasi… »

Me ei saa muuta soojuse hindu, kuid me saame muuta teie soojuskulusid

Küttesüsteemide efektiivsuse probleem on meie riigis küllaltki terav. Lubage esitada mõned mõned numbrid ja faktid:

● Tasu elamispinna kütte eest Eestis – 4 korda kõrgem, kui Soomes, Rootsis või Norras (Energiamaja Konsultatsioonid OÜ andmed);
● Alates 2007 aastast, moodustas küttehindade kasv erinevates Eesti piirkondades 56% kuni 64% (Swedbanki erapanganduse keskuse andmed);
● kui malmradiaatorid on setetega saastunud ainult 5%, siis soojusrežiimi säilitamiseks ainult ühes ruumis tuleb lisaks kulutada 80 kW elektrienergiat;
● …3 mm setteid küttesüsteemis kulutavad 25% soojusenergiast (ettevõtte «Lifescience Products LTD», Suurbritannia, andmetel).
Loe edasi… »

Korteri ümberplaneerimine

Paljud kes puutuvad kokku remondiga korteris soovivad midagi ümber ehitada: ühendada köögi elutoaga, teheks selleks seina ava; viia köögi teise tuppa; laiendada vannituba; teha mõned seinad juurde; laiendada olemasolevaid avasid; paigaldada kamin; ühendada või eraldada kortereid ja kui see on juba tehtud, siis kuidas see seadustada. Antud artiklis käib jutt just nendest aktuaalsetest probleemidest ning sellest kui valutult neid saab lahendada.
Loe edasi… »





Kui soovite Meie Haldur ajakirjas oma
reklaami paigutada, lihtsalt täitke vorm
ära ning vajutage “saada” nupule. Aitäh!



fb facebook.com/meiehaldur

mail info at meiehaldur.ee

phone 666—41—21