Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Kinnisvara haldamine ja hooldamine

Mitte väga kaua aega tagasi jõustus kinnivara haldamist ja hooldamist ning sellega seotud tegevusi ja kohustusi reguleeriv standard (EVS 807: 2016. Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid). Kuigi standard ei ole siduv, võib see olla kasulik neile, kes soovivad sellest juhinduda.

Kuidas on kinnisvara hooldamise standard ja korteriühistu omavahel seotud? Standardite järgimine muutub lepingulistes suhetes kohustuslikuks. See tähendab, et kui korteriühistu on sõlminud lepingu teenindava ettevõttega, kes oma töös sellest standardist juhindub, on korteriühistu omakorda kohustatud seda standardit järgima.
Loe edasi… »

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikel õigus otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Seda moodust tasub kasutada näiteks kodukorra või korteriühistu põhikirja vastuvõtmiseks. Kumbki dokument ei ole korteriühistule kohustuslik, kuid need võimaldavad reglementeerida ühistu ja korteriomaniku tegevust. Selliseid dokumente pole peaaegu võimalik arutada üldkoosolekutel, kus on palju omanikke. Seetõttu on otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata hea moodus keerulise ülesande lahendamiseks.

Selleks saadab juhatus e-posti teel (kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma aadressi) või paneb vastava korteri postkasti otsuse eelnõu koos vajalike lisadega, näiteks vastu võetava dokumendi tekstiga, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Loe edasi… »

Vähim, mida peab teadma isikuandmete kaitsest korteriühistus

Alustame sellest, et kõikides korteriühistutes kogutakse ja töödeldakse korteriühistu liikmete isikuandmeid. Euroopa Liidu vastav määrus füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumise kohta kehtib nüüd ka Eesti territooriumil. Korteriomanike nimed ja perekonnanimed, isikukoodid, kinnisvara aadress – kõiki neid andmeid töödeldakse raamatupidamises ja ühistu juhatuses selleks, et ühistu saaks iga päev funktsioneerida. Peale selle on korteriomandi ja korteriühistu seadusega kehtestatud korteriomanikele kohustus esitada andmed sidevahendite kohta – telefoninumber või e-posti aadress.
Loe edasi… »

Koosoleku protokoll: mis see on, milleks seda vaja on ja kuidas õigesti vormistada

Koosolekud on läbi. Aeg on kokkuvõtteid teha. Vähemalt kahe nädala jooksul tuleb vormistada koosoleku protokoll ja see korteriomanikele esitada. Kõige parem on saata see e-posti teel või panna postkasti. Kui protokoll pannakse ainult teadetetahvlile, peab korteriomanikel olema võimalus nõuda ühel või teisel viisil selle koopiat.

Kui korteriühistu üldkoosolekul muudeti tariife, tuleb protokoll viivitamatult raamatupidajale edastada, et korteriomanikud saaksid järjekordsed kommunaalarved kätte vastavate muudatustega. Protokolli vormistamisega ei maksa venitada: üldiselt kirjutab protokollija protokolli käsitsi ja alles pärast trükib selle ära. Mida hiljem protokoll vormistatakse, seda suurem on ebatäpsuste tekkimise oht. Hea on, kui ühistus on inimene, keda ühistuliikmed usaldavad ja kes ei kirjuta protokolli esimest korda.
Loe edasi… »

Üldkoosolek kahe tunniga!

Ma ei hakka kirjutama sellest, kuidas tuleb koosolekust teatada, millised dokumendid mis tähtajaks eelolevaks koosolekuks korteriomanikele esitada tuleb. See on kirjas korteriomandiseaduses ja teie ühistu põhikirjas.

Isegi kõiki seadusi järgides võib koosolek läbi kukkuda, kui planeerimata jätta selle läbiviimise protseduur – reglement, mis määrab põhiliste sõnavõttude ja arutluste kestuse (tavaliselt mitte üle 3 minuti), sõnavõttude vormi (kohapealt või koosoleku juhataja laua juurest) ja korra.

Koosoleku alguses vastu võetud reglementi tuleb kõrvalekaldumatult järgida, muidu võib koosolek venima hakata. Seetõttu tuleb koosoleku juhatajaks valida inimene, kellel on juhiomadused ja kes on majaelanike seas autoriteetne. Ärge koormake koosolekut vähetähtsate probleemidega, mis on juhatuse pädevuses. Koosolek peaks kestma maksimaalselt kaks tundi, muidu hakkavad inimesed lahkuma. See aga tähendab, et koosoleku lõppu jäetud olulised päevakorraküsimused jäävad lahendamata, kuna pole kvoorumit. Ka on väga tähtis valida asjatundlik protokollija. Koosoleku protokoll pole kohtu stenogramm. Kirja tuleb panna vaid kõige olulisem: vastu võetud otsused ja hääletustulemused. Loe edasi… »

Uus seadus ja meie

01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ühendas kaks varasemat: korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Kas uus seadus toob rahu majja või hakkame endiselt ootama üldkoosolekut, nüüd juba korteriomanike koosolekut (uue terminoloogia järgi) kui kõikide probleemide ainuvõimalikku lahendajat?

Pean teile pettumuse valmistama: imet ei sünni. Konfliktsituatsioonide lahendamise uusi mehhanisme seadus ette ei näe, st erimeelsusi lahendab jälle tsiviilkohus. Teisi, kohtuväliseid võimalusi enamuse otsuste vaidlustamiseks ei ole. Enamgi veel, suurt pinda omavate korteriomanike hääl on muutunud väiksemat pinda omavate korteriomanike häälest kaalukamaks. Loe edasi… »

Millal on aeg soojussõlm välja vahetada?

Sellele, et majas on soojussõlm, mõtleb tavaline korterelamu elanik siis, kui läheb külmaks ja saabub aeg küte sisse lülitada. Muidugi, see kehtib nõukogude ajal ehitatud majade kohta. Hiljuti ehitatud majades tegeleb soojuse sisse-välja lülitamisega automaatika ja elanike ainus mure on tasuda õigel ajal küttearve.

Tüüpilistesse plokk-, tellis- ja paneelelamutesse paigaldati soojussõlmed peamiselt EBRD-laenu (Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank) abil – ilmselt paljud mäletavad veel sellist lühendit oma kommunaalmaksete arvel. Pärast ühistute tekkimist hakkasid ühistud ise sellega tegelema, leides juba teisi rahastamisallikaid. Kuid sellest ajast on möödas juba rohkem kui 15 aastat ja isegi hea hoolduse ja nõuetekohase kasutamise korral tuleb harva ette, et soojussõlme pole vaja remontida. Sealjuures, mida vanem on soojussõlm, seda rohkem on sellega probleeme.
Loe edasi… »

Maailm, kus ligipääs Internetiga on lihtsam

HomeNet OÜ on peamiselt Tallinnas tegutsev sideoperaator, kes pakub oma klientidele kaasagset, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Meie sidevõrk on välja ehitatud paljudes Tallinna kortermajades, mille elanikel on võimalus internetiühenduse teenust ostes valida kolme suurima teenisepakkuja (Telia, Starman ja STV) asemel internetiteenus HomeNet’ilt, mis pakub pea kõiki kodutarbijaid rahuldavat kuni 100 Mbit kiirust internetiühendust pea poole soodsamalt kui suured konkurendid.

Klientidelt saadud positiivne tagasiside meie teenusele on meile parim tunnustus. Mitmed meie klientidest on seoses elukoha vahetusega soovinud ka uues elukohas meie teenuste kasutamist jätkata, kuid kahjuks oleme pidanud neile teatama, et kliendi uues elukohas ei ole meie sidevõrk veel valmis ning rajame selle esimesel võimalusel.
Loe edasi… »

Kuidas tagada ruumidesse pidevat ventilatsiooni ja normaalset kliimat?

windair1Kord aastas on soovitatav vaadata üle kõik ventilatsioonisüsteemis ilmnenud vead ja kõrvaldada need. Samuti tuleb kõrvaldada ka ventilatsioonikanalites tekkinud ummistused. 40% saasteainetest satuvad just läbi ventilatsioonisüsteemi ruumidesse. Ventilatsioonikanalitest, mida pole kunagi puhastatud võib leida, mida iganes, alustades ehitusprahist ja lõpetades loomade skelettidega ning väljaheidetega. Ventilatsiooni õigeaegne puhastamine vähendab tuleohtlikkuse riski, suurendab ventilaatorite tööiga ja teeb tunduvalt paremaks ruumi siseneva õhu kvaliteedi.

Kuid isegi puhastatud ventilatsioonikanalid ei funktsioneeri efektiivselt kui õhk siseneb ruumidesse, kuid seal puudub väljapuhe. Toimub niinimetatud õhuvoolu ümberpaigutamine. See on küllalt levinud probleem väljapuhke juures. Oluliselt parendab loomulikku ventilatsiooni toimet rotatsiooni turbiinide ehk ventilatsiooni deflektorite paigaldamine.
Loe edasi… »

Kaugloetavad veearvestid

agr2Üha rohkem korteriühistuid tunneb huvi kaugloetavate veearvestite vastu. Miks korteriühistud valivad kaugloetavaid veearvesteid? Uutes majades tavaliselt paiknevad veearvestid tihti lugulae all ja selleks, et näitu vaadata peab lausa redelit kasutama. See on aga äärmiselt ebamugav ja sageli jääbki näit esitamata. Üha rohkem maju soovib sellest murest lahti saada.

Juhtub, et ka vanades majades asuvad veearvestid raskesti ligipääsetavates kohtades. Kuid suurem probleem seisneb kõikide korterite veenäitude tähtaegses kogumises. Me kõik teame, kui raske on saada kõigilt näite õigeks ajaks: mõni unustab näitu esitada, mõni lihtsalt ei viitsi, sest see on tülikas. Siis peab raamatupidaja elanikele helistama, meelde tuletama. Sagedased on juhtumid, et vahetatava veearvesti näit ei lange kokku sellega, mida elanik on esitanud. Oli ka selline juhtum, et elanik just kui esitas iga kuu veenäidud õigel ajal, kuid kui tuli tema juurde arvesteid vahetama, tuli välja, et tal polegi veearvesteid ja ta kasutas vett sisuliselt tasuta.
Loe edasi… »





Kui soovite Meie Haldur ajakirjas oma
reklaami paigutada, lihtsalt täitke vorm
ära ning vajutage “saada” nupule. Aitäh!



fb facebook.com/meiehaldur

mail info at meiehaldur.ee

phone 666—41—21