Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Individuaalne küte arvestuse süsteem

► uus artikkel — 13.10.2016
23c345e3-55b5-4adc-9f8f-014edae87569

Viimastel aastatel paigaldatakse korterelamutesse üha tihemini uusi kompleksseid soojussõlmi, selle asemel et renoveerida vanu, mis on paigaldatud rohkem kui 20 aastat tagasi. Vahetades vana soojussõlme erinevaid osi – temperatuuri regulaatorid, ventiilid ja isegi soojusvahetid – võib soojussõlme eluiga veel mõne aasta võrra pikendada. Sellise ekspluatatsiooni kulud nagu ka energiakulud, muutuvad ühe suuremaks, kasutusmugavus aga langeb. Vanad soojusvahetid ei saa tagada tarbitava vee piisavat rõhku ja temperatuuri ning tipptunnil muutub veesurve liiga nõrgaks – veetemperatuuri muutus isegi mitme kraadi võrra tekitab ebameeldivaid tundeid. Nii saame rahuliku tunde asemel lisastressi. Vanade soojusvahetite töö madal efektiivsus küttes ja sooja vee pakkumises viib suurte küttearvete ja vee külma vee soojendamise kuludeni.
Loe edasi… »

On aeg küte sisse lülitada!

► uus artikkel — 13.10.2016

istock-heatingEi tasu oodata kuni maja niiskeks muutub. Isegi betoonseinad imavad külma vihmase ilmaga niiskust sisse. Piisab maja mõõdukast öisest soojendamisest, sest öösel on temperatuur õues madalaim, et säilitada meeldivad tingimused ja mitte lasta majal jahtuda. Hiljem viib kütte sisselülitamine suure energiakuluni enne kui kogu maja üles soojeneb, lisaks võib kogu niiskus, mille seinad sisse imasid, kondenseeruda seinte sisekülgedel, see tähendab korteris. Hea õhuringluse puudumise korral korteris, see tähendab halvasti ventileeritud korterites, tekivad ideaalsed tingimused hallituse tekkeks, millest on tulevikus väga raske ja kallis vabaneda. Taolise “varase” kütmise kulud ei ole suured, hilisemad kaotused lähevad rohkem maksma.
Loe edasi… »

Rõdude ja terrasside hüdroisolatsioon vedelplastiga

Vedelplast rõdudRõdud ja terrassid on üks osa hoonest, mis on väga suure ilmastikumõju käes. Pinnale mõjub külm, kuum, sademed, mis võivad viia pinnapragude tekkeni. Selline probleem esineb sageli ka ilmastikukindlatest plaatidest tehtud rõdukattel, kus aga vuukidest võib niiskus ja vesi tungida katte alla kahjustades nii aluskonstruktsioone kui ka rõdukatet ennast. Sageli on probleemseteks kohtadeks vee äravoolu läbiviigud, uste lävepakud, rõdu rinnatise kinnituskohad jm.

Selleks, et neid probleeme likvideerida on mitmeid erinevalid viise. Üheks võimaluseks on rõdu- või terrassiplaat katta bituumenrullmaterjaliga või PVC kattematerjaliga. Bituumen ja PVC kattematerjalid on Eestis enim kasutatavad materjalid eelkõige oma hinnataseme tõttu. Nende materjalide kasutamise miinus on aga see, et materjali liitekohad tulevad ajapikku lahti. Samuti on peavõimatu muuta piirete ümbrused pikaajaliselt veetihetaks.
Loe edasi… »

Ventilatsiooni kaardistuse ja uuringute vajalikkus enne kortermaja renoveerimist

Tõnis Lipp, Sõpruse 202 tänukiriViibides enamuse ajast siseruumides, omab sisekliima ja siseruumide õhu kvaliteet põhjamaade inimeste elus olulist osa. Seda saab tagada vaid korraliku ventilatsiooni väljaehitamise ning hilisema kvaliteetse sisekliima hoidmisega, sõnab ventilatsiooni- ja kliimaseadmete teenustega tegeleva Aero Grupp OÜ tegevjuht Tõnis Lipp.

Aero Grupp on spetsialiseerunud ventilatsiooni mõõdistuse, -tehnohoolduse teenuste ning erinevat tüüpi hoonete sundventilatsiooni puhastusteenuste pakkumisele, kusjuures üheks nende oluliseks kliendigrupiks korteriühistud. Lipp täpsustab: „Meie teenused on rajatud sellele, et uuete tehnoloogiate ja teenustega parandada hoonete ventilatsiooni kvaliteeti ning muuta ventileerimine võimalikult energiasäästlikuks. Täna pole harvad juhtumid, kus uuringuid tegemata laseb ühistu ehitada ventilatsioonisüsteemid vanadesse korstnatesse, kuid ehituslike vigade pärast jääb ventilatsiooni efektiivsus kesiseks. Meie tegevus ellimineerib sellised vead.“
Loe edasi… »

Katus kestku kaua

Nõukogude ajal kerkinud elamukvartalite katusemaastik on ajapikku suuresti muutunud – üleminek tänapäevastele kattematerjalidele, seadmetele ning paigaldusvõtetele tõrjub toonased pigist ja tõrvast siiruviirulised „papi-lapi-tekid“ peagi lõplikult välja.

1996. a asutatud osaühing E-Katused on kahe tegutsetud aastakümne jooksul tõusnud tipptegijaks lamekatuste alal. Tänavuseks juubeliaastaks on neid Eestimaale jõutud paigaldada juba sadu tuhandeid ruutmeetreid. Ettevõtte pikaajalist kogemust võib usaldada ja nende nõuandeid tasub järgida. Hea katuse alustalad. Kortermajas, kus peetakse katuse vahetamise või rekonstrueerimise plaani, tuleks kogu protsessi alustada põhjalikust eeltööst, mis on pangalaenu, kindlustuslepingu, ehitusloa jms saamiseks õigupoolest möödapääsmatu.
Loe edasi… »

Tervislik ja säästlik kodu

Korterelamutes elab umbes 70% Eesti elanikest ning vanemate elamute remont on teema, millega paljud inimesed kokku puutuvad. Swedbank algatas koos partneritega projekti ,,Tervislik ja säästlik kodu“, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult üks Tallinnas Mustamäel asuv korterelamu. Majast saab näidiselamu, mida võib kasutada kui praktilist eeskuju vanemat tüüpi korterelamutele, mis rekontrueerimist vajavad.

Projekti eesmärgid
1) Saavutada eluruumides kvaliteetne sisekliima koos tagatud õhuvahetusega 0,5 korda tunnis;
2) Maksimaalse võimaliku energiasäästu saavutamine nii, et rekonstruerimise tulemusena jääks keskmine küttekulu alla 100 kWh m2 kohta aastas (enne renoveerimist oli küttekulu 163 kWh);
3) Rekonstrueerimine teostatakse terviklahendusena 2011. aastal vastavalt energiaauditi tulemustele ja tervikprojektile;
4) Näidiselamu juures kasutatud lahendused saab võtta eeskujuks teiste samatüübiliste elamute renoveerimisel.
Loe edasi… »

Uus töövahend kinnisvara korrashoiu korraldamiseks

korteriyhistu-bKorteriomanikuna huvitab mind sageli, mida majas on tehtud ja millal on midagi plaanis teha. Kord aastas üldkoosolekul ülevaade saada on hea, kuid kas poleks parem asjadega jooksvalt kursis olla ja silma hakanud probleemist kohe teavitada?

Veebitarkvara korteriyhistu.net võimaldab kortermaja korrashoiu tegevuste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks mõeldud haldusmooduliga. Kõigil on võimalik töövahendit tasuta kasutada.

Tõhus abimees halduse eest vastutajale
Halduse töövahend on mõeldud kinnisvara korrashoiu tegevuste paremaks planeerimiseks, juhtimiseks ja neist ülevaate saamiseks ning nendega seotud tulude-kulude planeerimiseks ja jälgimiseks. Eesti Korteriühistute Liidu partnerina lähtusime tarkvara loomisel eelkõige korteriühistu vajadustest ja kehtivast kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2010). Konsulteerisime mitmete haldusvaldkonna asjatundjatega, rakendasime seniseid arenduskogemusi ja talupojamõistust.
Loe edasi… »

Fassaadide viimistlus

9491314_origHoonete renoveerimisele pööravad elanikud üha rohkem tähelepanu. Korterelamute renoveerimine ja esilekerkivad probleemid on ka meie ettevõttes tähelepanu keskmes. Võrdleme erinevaid fassaadide viimistlemise võimalusi.

Me otsime uusi viimistlusmaterjale, mis sobiksid elamute fassaadide renoveerimiseks, võrdleme nende omadusi ja valime välja vaid need lahendused, mis meie arvates sobivad kõige paremini siinmail kasutamiseks. Erinevate materjalide tehnilised deklaratsioonid võivad jätta küll usaldusväärse mulje, kuid praktilise kogemuseta on neid riskantne uskuda. Sageli ilmnevad renoveerimisel kasutatud ehitusmaterjali tegelikud omadused alles aja möödudes. Mõistlik oleks õppida teiste vigadest, seetõttu tutvustame meie kogemusi selles valdkonnas.
Loe edasi… »

Roheline tuli korteripõhisele küttekulu arvestusele

Tänapäeval on Eestis levinuks muutunud individuaalne küttekulu arvestamine. Lisaks vee-, gaasi- ja elektriarvestitele on paljudel korteriomanikel paigaldatud ka radiaatoritele kompaktsed küttekulujaoturid. See on ka loogiline, sest me kõik oleme harjunud maksma vee ja elekrienergia eest vastavalt oma tarbimisele, kuid küttekulu eest– kõige suurema osa kommunaalmaksetest- maksame ruutmeetrite järgi. Ehk kogu maja küttekulu jaotatakse korterite vahel proportsionaalselt nende pinnaga. Nüüd püüdkem jõuda selgusele, kuivõrd kasulik on kasutada individuaalseid küttekulujaotureid.
Loe edasi… »

Paneelhoonetest, rõdude ja lodžade piirete ning ekraanide keevituse liidetest

ehitusk-rgb
Paneelhoonetest

Mitmekorruselised paneelelumajad, mis on ehitatud kokkupandavatest raudbetoonkonstruktsioonidest on Eestis eelmise sajandi 70 – 80-te aastatel kõige massilisem ehituse viis. Projekteerijad oma otsustes olid lõksus tagasihoidlike sotsiaalsete normidega, mis reglementeerisid ehitada vähenõudlikke ja odavaid korterelamuid masstootmise meetodil. Enamasti standardse 5-korruselise hoone „karp“ kasvas üles ühe kuuga. Tol ajal riik ei hoidnud raha kokku, et arendada ehitust reguleeritavat raamistiku. Nendel aegadel mõne osas ehitusnormid ja eeskirjad olid isegi mõningatest arenenud riikidest ees, kuid ehituse kvaliteet jättis soovida paremat. Näiteks paneelid, mis ühendati keevitusega väga harva kui oli töödeldud korrosioonitõrjevahenditega.

Igal asjal on oma aeg. Ükskõik mis ehituskvaliteedi juures, betoon laguneb ja raudarmatuur roostetab. Näiteks fassaadil olevad väikesed praod esimese pilguga hoonele suurt ohtu ei tee. Aga aja pärast nende pragude kaudu sattub niiskus betooni sügavusse ning hävitab terasarmatuuri, mis omakorda võib hävitada hoonet. Hoone normaalse ekspluateerimisel need praod hermetiseeritakse. Objektiivselt maja likviidsus saab hinnata selle maja eeldatava kasutusaja järgi. Seega õige ekspluatatsiooni korral mitmekorruseliste plokk- ja paneelmajade (kõrgusega 5 kuni 16 korrust), mis olid ehitatud 60- 80-te aastate vahel, on arvestatav eluiga 100 aastat.
Loe edasi… »





Kui soovite Meie Haldur ajakirjas oma
reklaami paigutada, lihtsalt täitke vorm
ära ning vajutage “saada” nupule. Aitäh!



fb facebook.com/meiehaldur

mail info at meiehaldur.ee

phone 666—41—21