Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Ma ei hakka kirjutama sellest, kuidas tuleb koosolekust teatada, millised dokumendid mis tähtajaks eelolevaks koosolekuks korteriomanikele esitada tuleb. See on kirjas korteriomandiseaduses ja teie ühistu põhikirjas. Isegi kõiki seadusi järgides võib koosolek läbi kukkuda, kui planeerimata jätta selle läbiviimise protseduur – reglement, mis määrab põhiliste sõnavõttude ja arutluste kestuse (tavaliselt mitte üle 3 minuti), sõnavõttude vormi (kohapealt või koosoleku juhataja laua juurest) ja korra. Koosoleku alguses vastu võetud reglementi tuleb kõrvalekaldumatult järgida, muidu võib koosolek venima hakata. Seetõttu tuleb koosoleku juhatajaks valida inimene, kellel on juhiomadused ja kes on majaelanike seas autoriteetne. Ärge koormake koosolekut vähetähtsate probleemidega, mis on juhatuse pädevuses. Koosolek peaks kestma maksimaalselt kaks tundi, muidu hakkavad inimesed lahkuma. See aga tähendab, et koosoleku lõppu jäetud olulised päevakorraküsimused jäävad lahendamata, kuna pole kvoorumit. Ka on väga tähtis valida asjatundlik protokollija. Koosoleku protokoll pole kohtu stenogramm. Kirja tuleb panna vaid kõige olulisem: vastu võetud otsused ja hääletustulemused.

01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus ühendas kaks varasemat: korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Kas uus seadus toob rahu majja või hakkame endiselt ootama üldkoosolekut, nüüd juba korteriomanike koosolekut (uue terminoloogia järgi) kui kõikide probleemide ainuvõimalikku lahendajat? Pean teile pettumuse valmistama: imet ei sünni. Konfliktsituatsioonide lahendamise uusi mehhanisme seadus ette ei näe, st erimeelsusi lahendab jälle tsiviilkohus. Teisi, kohtuväliseid võimalusi enamuse otsuste vaidlustamiseks ei ole. Enamgi veel, suurt pinda omavate korteriomanike hääl on muutunud väiksemat pinda omavate korteriomanike häälest kaalukamaks.

Sellele, et majas on soojussõlm, mõtleb tavaline korterelamu elanik siis, kui läheb külmaks ja saabub aeg küte sisse lülitada. Muidugi, see kehtib nõukogude ajal ehitatud majade kohta. Hiljuti ehitatud majades tegeleb soojuse sisse-välja lülitamisega automaatika ja elanike ainus mure on tasuda õigel ajal küttearve. Tüüpilistesse plokk-, tellis- ja paneelelamutesse paigaldati soojussõlmed peamiselt EBRD-laenu (Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank) abil – ilmselt paljud mäletavad veel sellist lühendit oma kommunaalmaksete arvel. Pärast ühistute tekkimist hakkasid ühistud ise sellega tegelema, leides juba teisi rahastamisallikaid. Kuid sellest ajast on möödas juba rohkem kui 15 aastat ja isegi hea hoolduse ja nõuetekohase kasutamise korral tuleb harva ette, et soojussõlme pole vaja remontida. Sealjuures, mida vanem on soojussõlm, seda rohkem on sellega probleeme.

HomeNet OÜ on peamiselt Tallinnas tegutsev sideoperaator, kes pakub oma klientidele kaasagset, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Meie sidevõrk on välja ehitatud paljudes Tallinna kortermajades, mille elanikel on võimalus internetiühenduse teenust ostes valida kolme suurima teenisepakkuja (Telia, Starman ja STV) asemel internetiteenus HomeNet’ilt, mis pakub pea kõiki kodutarbijaid rahuldavat kuni 100 Mbit kiirust internetiühendust pea poole soodsamalt kui suured konkurendid. Klientidelt saadud positiivne tagasiside meie teenusele on meile parim tunnustus. Mitmed meie klientidest on seoses elukoha vahetusega soovinud ka uues elukohas meie teenuste kasutamist jätkata, kuid kahjuks oleme pidanud neile teatama, et kliendi uues elukohas ei ole meie sidevõrk veel valmis ning rajame selle esimesel võimalusel.

Kord aastas on soovitatav vaadata üle kõik ventilatsioonisüsteemis ilmnenud vead ja kõrvaldada need. Samuti tuleb kõrvaldada ka ventilatsioonikanalites tekkinud ummistused. 40% saasteainetest satuvad just läbi ventilatsioonisüsteemi ruumidesse. Ventilatsioonikanalitest, mida pole kunagi puhastatud võib leida, mida iganes, alustades ehitusprahist ja lõpetades loomade skelettidega ning väljaheidetega. Ventilatsiooni õigeaegne puhastamine vähendab tuleohtlikkuse riski, suurendab ventilaatorite tööiga ja teeb tunduvalt paremaks ruumi siseneva õhu kvaliteedi. Kuid isegi puhastatud ventilatsioonikanalid ei funktsioneeri efektiivselt kui õhk siseneb ruumidesse, kuid seal puudub väljapuhe. Toimub niinimetatud õhuvoolu ümberpaigutamine. See on küllalt levinud probleem väljapuhke juures. Oluliselt parendab loomulikku ventilatsiooni toimet rotatsiooni turbiinide ehk ventilatsiooni deflektorite paigaldamine.

Üha rohkem korteriühistuid tunneb huvi kaugloetavate veearvestite vastu. Miks korteriühistud valivad kaugloetavaid veearvesteid? Uutes majades tavaliselt paiknevad veearvestid tihti lugulae all ja selleks, et näitu vaadata peab lausa redelit kasutama. See on aga äärmiselt ebamugav ja sageli jääbki näit esitamata. Üha rohkem maju soovib sellest murest lahti saada. Juhtub, et ka vanades majades asuvad veearvestid raskesti ligipääsetavates kohtades. Kuid suurem probleem seisneb kõikide korterite veenäitude tähtaegses kogumises. Me kõik teame, kui raske on saada kõigilt näite õigeks ajaks: mõni unustab näitu esitada, mõni lihtsalt ei viitsi, sest see on tülikas. Siis peab raamatupidaja elanikele helistama, meelde tuletama. Sagedased on juhtumid, et vahetatava veearvesti näit ei lange kokku sellega, mida elanik on esitanud. Oli ka selline juhtum, et elanik just kui esitas iga kuu veenäidud õigel ajal, kuid kui tuli tema juurde arvesteid vahetama, tuli välja, et tal polegi veearvesteid ja ta kasutas vett sisuliselt tasuta.

Ei tasu oodata kuni maja niiskeks muutub. Isegi betoonseinad imavad külma vihmase ilmaga niiskust sisse. Piisab maja mõõdukast öisest soojendamisest, sest öösel on temperatuur õues madalaim, et säilitada meeldivad tingimused ja mitte lasta majal jahtuda. Hiljem viib kütte sisselülitamine suure energiakuluni enne kui kogu maja üles soojeneb, lisaks võib kogu niiskus, mille seinad sisse imasid, kondenseeruda seinte sisekülgedel, see tähendab korteris. Hea õhuringluse puudumise korral korteris, see tähendab halvasti ventileeritud korterites, tekivad ideaalsed tingimused hallituse tekkeks, millest on tulevikus väga raske ja kallis vabaneda. Taolise “varase” kütmise kulud ei ole suured, hilisemad kaotused lähevad rohkem maksma.

Rõdud ja terrassid on üks osa hoonest, mis on väga suure ilmastikumõju käes. Pinnale mõjub külm, kuum, sademed, mis võivad viia pinnapragude tekkeni. Selline probleem esineb sageli ka ilmastikukindlatest plaatidest tehtud rõdukattel, kus aga vuukidest võib niiskus ja vesi tungida katte alla kahjustades nii aluskonstruktsioone kui ka rõdukatet ennast. Sageli on probleemseteks kohtadeks vee äravoolu läbiviigud, uste lävepakud, rõdu rinnatise kinnituskohad jm. Selleks, et neid probleeme likvideerida on mitmeid erinevalid viise. Üheks võimaluseks on rõdu- või terrassiplaat katta bituumenrullmaterjaliga või PVC kattematerjaliga. Bituumen ja PVC kattematerjalid on Eestis enim kasutatavad materjalid eelkõige oma hinnataseme tõttu. Nende materjalide kasutamise miinus on aga see, et materjali liitekohad tulevad ajapikku lahti. Samuti on peavõimatu muuta piirete ümbrused pikaajaliselt veetihetaks.

Viibides enamuse ajast siseruumides, omab sisekliima ja siseruumide õhu kvaliteet põhjamaade inimeste elus olulist osa. Seda saab tagada vaid korraliku ventilatsiooni väljaehitamise ning hilisema kvaliteetse sisekliima hoidmisega, sõnab ventilatsiooni- ja kliimaseadmete teenustega tegeleva Aero Grupp OÜ tegevjuht Tõnis Lipp. Aero Grupp on spetsialiseerunud ventilatsiooni mõõdistuse, -tehnohoolduse teenuste ning erinevat tüüpi hoonete sundventilatsiooni puhastusteenuste pakkumisele, kusjuures üheks nende oluliseks kliendigrupiks korteriühistud. Lipp täpsustab: „Meie teenused on rajatud sellele, et uuete tehnoloogiate ja teenustega parandada hoonete ventilatsiooni kvaliteeti ning muuta ventileerimine võimalikult energiasäästlikuks. Täna pole harvad juhtumid, kus uuringuid tegemata laseb ühistu ehitada ventilatsioonisüsteemid vanadesse korstnatesse, kuid ehituslike vigade pärast jääb ventilatsiooni efektiivsus kesiseks. Meie tegevus ellimineerib sellised vead.“

Nõukogude ajal kerkinud elamukvartalite katusemaastik on ajapikku suuresti muutunud – üleminek tänapäevastele kattematerjalidele, seadmetele ning paigaldusvõtetele tõrjub toonased pigist ja tõrvast siiruviirulised „papi-lapi-tekid“ peagi lõplikult välja. 1996. a asutatud osaühing E-Katused on kahe tegutsetud aastakümne jooksul tõusnud tipptegijaks lamekatuste alal. Tänavuseks juubeliaastaks on neid Eestimaale jõutud paigaldada juba sadu tuhandeid ruutmeetreid. Ettevõtte pikaajalist kogemust võib usaldada ja nende nõuandeid tasub järgida. Hea katuse alustalad. Kortermajas, kus peetakse katuse vahetamise või rekonstrueerimise plaani, tuleks kogu protsessi alustada põhjalikust eeltööst, mis on pangalaenu, kindlustuslepingu, ehitusloa jms saamiseks õigupoolest möödapääsmatu.