Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Esmapilgul on praeguses keerulises olukorras kõige mõistlikum nõuanne kärpida kõikvõimalikke kulusid. Kuid on valdkondi, kus säästa ei tohi — näiteks tervis, haridus, turvalisus. Sellise kokkuhoiu tagajärjed võivad olla kurvad. Turvalisus korteriühistu jaoks on eelkõige majaelanike ja külaliste turvalisus, samuti vara turvalisus, korra hoidmine territooriumil. Videovalve korterelamus on tõhus turvameede. Saate igal ajahetkel visuaalset teavet kõigi objektil toimuvate sündmuste kohta. Teil on ka Interneti kaudu süsteemile kaitstud kaugjuurdepääsu võimalus. Lisaks on kaamerate olemasolu objektil potentsiaalset sissetungijat talitsev psühholoogiline tegur. Seetõttu pole siin tegemist kulutustega, vaid pere ja vara turvalisusesse investeerimisega. Lisaks on turvalisel majal kinnisvarana suurem väärtus ja seega ka igal korteril. Kinnisvaraeksperdid märgivad, et trepikoja hea seisukord, ümbritseva ala heakord suurendavad maja korterite maksumust. Videoarhiivi suurus oleneb kõvaketta mahust. Üldjuhul on teabe säilitamise periood umbes 30 päeva. Konkreetse sündmuse leidmine arhiivist on lihtne ülesanne. Seaduse seisukohalt on sündmuse videosalvestis täielik tõendusmaterjal. Meie kliendid räägivad, et politseisse pöördumisel on esimene küsimus: […]

Õige aeg mõelda ventilatsioonisüsteemi renoveerimisele ja projekteerimisele nii renoveerimata kui ka uutes kortemajades. Keskmiselt veedab iga inimene suurema osa oma elust siseruumides. Üks tähtsatest faktoritest on ruumi ventilatsioon kuna mittetoimiv või halvasti toimiv ventilatsioon ning ebakvaliteetse siskliima põhjusel tõuseb ruumis süsihappegaasi sisaldus ning tekitab niiskuse ja põhjustab hallitusseente teket ja levikut, mis on ohtlik inimese tervisele ja töövõimele. Tervisehäirete vältimiseks ning hea elukeskkonna tagamiseks peab olema hea ja toimiv ventilatsioonisüsteem. Kuna halbade õhutingimuste tagajärjel võib tekkida niimitmeid tervisehäireid, näiteks: väsimus, peavalu, ärritus, pearinglus ja muud häired. Seega eelkõige tuleb hoolida oma tervise eest. Kui korteriühistu on planeerimas maja ventilatsiooni renoveerida, siis selleks on tähtis, et projekteerial oleks selge pilt ventilatsiooni seisukorrast. Selllisel juhul saab uut ventilatsioniisüsteemi projekteerida nii, et ka kõige pisemad olemasolevad probleemid hiljem ei tekiks ning vetilatsioon oleks tõhus ja korrektne. Hea lõpptulemuse saavutamisel saab kokku hoida aega, lisatöid, lisakulusid ning kõige tähtsam kaitsta inimese tervist. Ventilatsiooni uuringud […]

Aeg voolab kiiremini, kui tundub, ja vaevalt saab keegi meist enesekindlalt öelda, kuidas ta oma järgmised kümme aastat veedab. Ajale vastupidamine on kõige usaldusväärsem test. Mõned asjad kaovad igaveseks, kuid mõned jäävad. Paljud mõistusega valitud asjad teenivad meid aastaid ustavalt. Praktiliselt me fonolukku ei märkagi ja peame seda tarbetuks esemeks. Unustame selle olemasolu ja see tuleb meelde alles siis, kui see rikki läheb. Tihti seda kodu eelarves pole ja keegi selle teenindamisega ei tegele. Tegelikult see on olemas, kuid seda nagu ei eksisteeriks. Fonolukk tuleb meelde alles siis, kui me äkki enam koju ei pääse. Ajad muutuvad – muutuvad ka fonolukud. Kuidas valida fonolukku, mis teid kümme aastat teeniks? GSM fonolukk GSM fonolukk võimaldab juhtida ukse avamist mobiiltelefoni või lauatelefoni abil.Külaline klõpsab fonolukul teie korteri numbri – teie telefonile tuleb kutse. Pärast külalisega rääkimist klõpsake nupul – ja uks avaneb.Kui teie number on hõivatud – suunatakse kõne teisele teie määratud […]

1. Kas korteriühistul on üldse õigus esitada hagi korteriomandi võõrandamiseks? Teadaolevalt muudeti 2018 aastast korteriomandiseadust (KOS) ja korteriühistuseadust (KÜS) ning need liideti, ühise seaduse nimeks sai korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Lisaks seaduste formaalsele liitmisele toimus ka palju sisulisi muudatusi. Kuni 2017aasta lõpuni kehtinud KOS § 14 lg 1 sõnastuse kohaselt võisid korteriomanikud nõuda korteriomandi võõrandamist, kui korteriomanik oli korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi. KOS § 14 lg 5 tulenes täiendavalt sõnaselgelt, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Seega oli võõrandamise nõude esitamise üheks tingimuseks, et korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku suhtes. Kuigi viidatud sätetest ei tulnud otsesõnu korteriühistu hagi esitamise õigust, sai neid grammatiliselt tõlgendades teha järelduse, et korteriomandi võõrandamise nõude saavad esitada üksnes korteriomanik, kelle suhtes on rikkumine toime pandud ja valitseja, mitte aga korteriühistu.

Kaunis ja korrektne trepikoda rõõmustab nii elanikke kui ka külalisi ning mis peamine — lisab väärtust teie kinnisvarale. Millest alustada trepikoja rekonstrueerimist ja mida on selle juures oluline tähele panna? Trepikodasid on väga erinevaid. Mõnda ei ole remonditud 30-40 aastat. Mõne puhul on kasutatud 15 aastat tagasi tehtud remondi käigus mitte kõige sobilikumaid materjale, mille tagajarjel trepikoda laguneb: värv koorub, seinad on täkkeid täis ning aknaraamid lasevad läbi külma ja niiskust. Kõigepealt tuleks korteriomanikel ja ühistul koostada plaan, mida täpselt soovitakse koridoris ära teha ja mis on remondi eesmark. Eesmark võib olla lihtne värskenduskuur, treppide ja trepikäsipuude remont, koridori laiendamine seniste panipaikade arvelt või vastupidi —­ kasutada ära seni kelkude jaoks olnud ala isiklike seinakappide ehitamiseks. Ent ükskõik millise remondi ja eesmärgi kasuks otsustatakse, kõige tähtsam on leida selles valdkonnas pikaajalise kogemusega ettevõte, kus osatakse anda vajaduse korral konkreetseid ja asjalikke soovitusi. Kindlasti peab remondiettevõttel olema kogemusi just vanade pindade […]

Kuna videovalve on tõhus abinõu majaelanike ja külaliste turvalisuse, ühis- ja isikliku vara puutumatuse tagamiseks. Trepikotta või korterisse tungimise eest see muidugi otseselt ei kaitse, kuid videovalve abil saab igal hetkel kindlaks teha, mis teie territooriumil on toimunud. Tänu tänapäevastele kaameratele saab inimese või auto tuvastada mitmekümne meetri kauguselt. Peaaegu kõik tänapäeva videokaamerad on varustatud infrapunavalgustusega, mis võimaldab „näha“ isegi pilkases pimeduses. On välja töötatud kaamerad, mis edastavad värvilist pilti isegi öösel. Videovalvesüsteemide oluline eelis on võimalus objekti distantsilt interneti kaudu pidevalt jälgida ja saadud andmeid salvestada ning arhiveerida. Seega saab tänu videokaamerale jälgida majas valitsevat olukorda, tuvastada vargust või tekitatud kahju, anda politsei käsutusse tõendeid kurjategija kinnipidamiseks ja vastutusele võtmiseks.

Mitte väga kaua aega tagasi jõustus kinnivara haldamist ja hooldamist ning sellega seotud tegevusi ja kohustusi reguleeriv standard (EVS 807: 2016. Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid). Kuigi standard ei ole siduv, võib see olla kasulik neile, kes soovivad sellest juhinduda. Kuidas on kinnisvara hooldamise standard ja korteriühistu omavahel seotud? Standardite järgimine muutub lepingulistes suhetes kohustuslikuks. See tähendab, et kui korteriühistu on sõlminud lepingu teenindava ettevõttega, kes oma töös sellest standardist juhindub, on korteriühistu omakorda kohustatud seda standardit järgima.

Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikel õigus otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Seda moodust tasub kasutada näiteks kodukorra või korteriühistu põhikirja vastuvõtmiseks. Kumbki dokument ei ole korteriühistule kohustuslik, kuid need võimaldavad reglementeerida ühistu ja korteriomaniku tegevust. Selliseid dokumente pole peaaegu võimalik arutada üldkoosolekutel, kus on palju omanikke. Seetõttu on otsuse vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata hea moodus keerulise ülesande lahendamiseks. Selleks saadab juhatus e-posti teel (kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma aadressi) või paneb vastava korteri postkasti otsuse eelnõu koos vajalike lisadega, näiteks vastu võetava dokumendi tekstiga, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

Alustame sellest, et kõikides korteriühistutes kogutakse ja töödeldakse korteriühistu liikmete isikuandmeid. Euroopa Liidu vastav määrus füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumise kohta kehtib nüüd ka Eesti territooriumil. Korteriomanike nimed ja perekonnanimed, isikukoodid, kinnisvara aadress – kõiki neid andmeid töödeldakse raamatupidamises ja ühistu juhatuses selleks, et ühistu saaks iga päev funktsioneerida. Peale selle on korteriomandi ja korteriühistu seadusega kehtestatud korteriomanikele kohustus esitada andmed sidevahendite kohta – telefoninumber või e-posti aadress.

Koosolekud on läbi. Aeg on kokkuvõtteid teha. Vähemalt kahe nädala jooksul tuleb vormistada koosoleku protokoll ja see korteriomanikele esitada. Kõige parem on saata see e-posti teel või panna postkasti. Kui protokoll pannakse ainult teadetetahvlile, peab korteriomanikel olema võimalus nõuda ühel või teisel viisil selle koopiat. Kui korteriühistu üldkoosolekul muudeti tariife, tuleb protokoll viivitamatult raamatupidajale edastada, et korteriomanikud saaksid järjekordsed kommunaalarved kätte vastavate muudatustega. Protokolli vormistamisega ei maksa venitada: üldiselt kirjutab protokollija protokolli käsitsi ja alles pärast trükib selle ära. Mida hiljem protokoll vormistatakse, seda suurem on ebatäpsuste tekkimise oht. Hea on, kui ühistus on inimene, keda ühistuliikmed usaldavad ja kes ei kirjuta protokolli esimest korda.