Korterite individuaalse küttekulu arvestussüsteem (IKAS) on viimasel ajal palju poleemikat tekitanud. Ühed pooldavad, sest näevad võimalust oma kulude vähendamiseks, teised kardavad, et tuleb hoopiski rohkem maksma hakata. Kas küttekulujaoturid ikka tagavad ühistu liikmete võrdse kohtlemise?
10-15 aastat tagasi hakati paigaldama korteritesse veearvesteid, ka nendele sai algul osaks tugev vastuseis. Ometi tuleb möönda, et vee tarbimine on oluliselt vähenenud, kuna inimestel tekkis motivatsioon säästa.
Küttekuludega on tehnilised võimalused märksa keerukamad. Küttekulu arvestamiseks korterite kaupa paigaldatakse küttekehadele nn küttekulujaoturid (nimetatakse ka allokaatoriteks), mis raadio teel edastavad tarbimisandmed kogumiskeskusele. Küttekulujaotureid võiks nimetada protsendilugejateks, kuna nende abil saab määrata, kui suur osa hoones tarbitud kütteenergiast tarbiti konkreetse radiaatori kaudu. Sellest tulenevalt ei saa süsteemi kasutada üksikutes korterites, vaid ainult majas tervikuna. IKAS tellimise ja paigaldamisega kaasneb arvestus- ja hooldusteenus tavaliselt 10 aastaseks perioodiks. Umbes siis tekib ka vajadus seadmete uuendamiseks.
AGR OÜ, kes on Eestis üks juhtivaid küttesüsteemide ehitajaid ja arvestusteenuse osutajaid, toob välja mõned olulised aspektid, mida ei tohiks unustada, kui soovitakse tagada korterite võrdne kohtlemine:
- Toad ei ole võrdses seisus, kuna osadel ruumidel on rohkem välispiirdeid ja seega kokkupuudet välisõhuga.
- Hoone keskmiste ruumide soojuskadu on väiksem, kuna neid piiravad ülalt-alt-külgedelt teised (köetud) ruumid.
- Trepikojad ja muud üldkasutatvad ruumid vajavad samuti kütmist.
- Piirete soojusjuhtivus ei ole ühesugune
- Ruumid saavad kütet mitte ainult radiaatoritelt, vaid ka läbivatelt küttetorudelt.
- Enne IKAS-i kasutamist tuleks küttesüsteem korda teha ja muuta ruumide kaupa reguleeritavaks. Elanikele tuleb luua võimalus muuta radiaatorite soojusväljastust ja selliselt mõjutada oma küttearvet. Üldiselt tähendab see küttesüsteemi renoveerimist soovitatavalt kahe-toru-süsteemiks.
Kui eesmärgiks on vähendada korteriühistu küttekulusid ja seejuures tagada elanike võrdne kohtlemine, tuleks korteriühistul sätestada jaotamise tingimused. Peamised jaotust mõjutavad näitajad on üldkulude osakaal ja ruumi asukoht hoones. AGR OÜ soovitab analüüsida hoone eripära ja vastavalt sellele määrata küttekulu jaotamise osakaalud: kui suur osa maja küttearvest jaotada korterite pinna järgi, kui suur osa kulujaoturite järgi. Peale selle tuleks igale küttekulujaoturile määrata ruumi asukohta arvestav kompensatsiooni tegur (RKT).
Vastavaid soovitusi ja arvutusi võib küsida projekteerijatelt ja energiaaudiitoritelt. Teiste riikide meetodeid ei maksa mõtlematult üle võtta, need toimivad teistsugustes klimaatilistes ja sotsiaalsetes tingimustes.
AGR OÜ kasutab RKT määramiseks metoodikat, mis põhineb ruumide välispiirete osakaalude suhtel ja soojusjuhtivusel. Klientide juures läbiviidud võrdlevad toatemperatuuri mõõtmised näitavad RKT kasutamise korral küttearvete ümberkujunemist vastavalt tegelikule toatemperatuurile: kellel on toas jahedam, on ka küttearve väiksem. Enne parandustegurite kasutamist (RKT=1) on samasuguse küttearve korral toatemperatuur ülemisel korrusel ca ühe kraadi võrra madalam kui maja keskel asuvas korteris (mõõdetud veebruaris), seda isegi lisasoojustusega katuse korral.
AGR OÜ teadmised ja pikaajalised kogemused küttesüsteemide ehitamisel on aidanud lahendada mitmeid probleeme ja seeläbi taganud klientide rahulolu.
Rääkides võrdsest kohtlemisest, siis ei tohiks ka keegi elanikest ennast teistest võrdsemaks pidada. Kulujaotureid ei tohi lõhkuda ega avada või eemaldada radiaatorite küljest. Korpus on plommitud, plommi vigastamisel edastatakse koheselt arvutuskeskusele veateade.
Kuna tegemist on kuluarvestusseadmetega, siis peaks korteriühistu määratlema korra, kuidas toimida arvestussüsteemi kuritahtliku mõjutamise korral. Siin võiks eeskujuks võtta energia omavolilist tarbimist käsitlevaid õigusakte.
Kokkuvõtteks võib öelda, et õiglust või ebaõiglust ei taga kulujaoturid, vaid inimesed ise. Oluline osa seejuures on ka arvestusteenuse osutaja kompetentsil. Küttekulujaoturite mõju energiasäästule on aga tohutu, sest ainult pidev kontroll paneb inimest mõtlema, kui palju tal tegelikult kütet on tarvis.
Kalmer Kips,
energiaaudiitor
kalmerkips@hot.ee