Tervislik ja säästlik kodu « Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Tervislik ja säästlik kodu

Korterelamutes elab umbes 70% Eesti elanikest ning vanemate elamute remont on teema, millega paljud inimesed kokku puutuvad. Swedbank algatas koos partneritega projekti ,,Tervislik ja säästlik kodu“, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult üks Tallinnas Mustamäel asuv korterelamu. Majast saab näidiselamu, mida võib kasutada kui praktilist eeskuju vanemat tüüpi korterelamutele, mis rekontrueerimist vajavad.

Projekti eesmärgid
1) Saavutada eluruumides kvaliteetne sisekliima koos tagatud õhuvahetusega 0,5 korda tunnis;
2) Maksimaalse võimaliku energiasäästu saavutamine nii, et rekonstruerimise tulemusena jääks keskmine küttekulu alla 100 kWh m2 kohta aastas (enne renoveerimist oli küttekulu 163 kWh);
3) Rekonstrueerimine teostatakse terviklahendusena 2011. aastal vastavalt energiaauditi tulemustele ja tervikprojektile;
4) Näidiselamu juures kasutatud lahendused saab võtta eeskujuks teiste samatüübiliste elamute renoveerimisel.

Meie etevõttelt on võimalik saada infot näidiselamu renoveerimise kohta. Samuti on tulevikus võimalik jälgida saavutatavat energiasäästu ning sisekliima kvaliteeti. Näidismaja rekonstrueerimise protsess annab hea õppematerjali kõigile asjaosalistele – korteriühistu liikmetele, ühistu juhtidele ning teenusepakkujatele.

Projekti taust
2010. aasta märtsis algatas Swedbank projekti „Tervislik ja säästlik kodu“. Projekti partnerid on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, KredEx, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Energia ja Tallinna linn.

Kõige enam mõjutab meie tervist ja heaolu keskkond, kus viibime surema osa oma elust. Tervisliku keskkonna juures mängib vaga olulist rolli siseõhk, mida me igapäevaselt hingame. Mis juhtub, kui paneelmaja korterile on ette pandud küll pakettaknad ning soojustatud fassaad, kuid pole korralikult toimivat ventilatsiooni? Sellises korterites puudub vajalik õhuvahetus, õhus on Iiigselt süsihappegaasi ja niiskust, mis võib märkamatult mõjutada meie tervist – tekivad allergiad, hingamisteede- ja unehäired ning töövõime langus. Õnneks suudavad tänapäeva ehituslahendused pakkuda erinevaid võimalusi sisekliima parandamiseks koos energiasäästuga. Peame arvestama ettevaatavalt, et energia hind on jätkuvalt tõusmas ning küte moodustab üha suurema osa elamu kommunaalkuludest. Tark rekonstrueerimine annab küttekuludelt säästu vahemalt 40% uIatuses. Küsimus, millele projekt „Tervislik ja säästlik kodu“ vastust otsib, on see, et millised on vanemat tüüpi korterelamu jaoks mõistlikud renoveerimislahendused ja optimaalne maksekoormus elanike jaoks.

***

2010. aastal kevadel toimus näidiselamu konkurss, et leida Tallinnas vanemat tüüpi korterelamu, mida tuleks täielikult renoveerida. Näidiselamu konkursi võtis Mustamäel asuv Sõpruse puiestee 244 korteriomanike ühisus. Tegu on 1966 aastal valminud 60 korteriga paneelelamuga. See maja vastas kõigile konkurssi tingimustele – rekonstrueerimistööde pakett sisaldas kõiki meetmeid, mis tagavad elamu kompleksse rekonstrueerimise, samuti vastas elamu taotlus panga finantseerimiskriteeriumitele. Tegemist on tüüppaneelelamuga, seega saavad teised sarnased elamud teostatavatest töödest eeskuju võtta. Elamu Sõpruse pst 244, köetav pind on 2967 m2 ja elamispind on 2687 m2. Mõõdetud soojustarbimine oli 2009 aastal, 484 MWh aastas, s.t. sooja tarbevee osa. Ühe ruutmeetri energiasäästu prognoos, peale renoveerimist on energiaauditi alusel 65%, kusjuures peab olema tagatud normidele vastav õhuvahetus kõikides eluruumides. Maja haldab AS ISS Eesti.

Näidiselamu rekonstrueerimise käik
ProjekteerimisfaasEsialgne ajakava nägi ette renoveerimistööde tegimist juba 2010 aastal, kuid reaalselt algasid tööd 2011. aastal. Planeeritud ajast, rohkem aega nõudis projekteerimise faas – näidiselamu projekteerimise lähteülesanne oli tavapärasest – mahukam ja detailsem ning projekteerija roll oli hetk olukorra ja erinevaid võimalusi analüüs ning pakkuda välja paremad lahendused. Projekteerimisfaasis oli oluline kõikide projekti partnerite ja tellija vaheline koostöö et saavutada parim tulemus, millega oleksid rahul nii maja omanikud, kui ka projekti partnerid. Tuleb tunnistada ni projektijuhi, kui ka TTÜ teadlaste panust, et ehitusprojekt oleks võimalikult läbimõeldud ja korrektne ning, et ta oleks mõistliku hinnaga ja reaalselt teostatav. Maja arhitektuurse osa koos välispiiretega ja konstruktioonidega, projekteeris Soojustusprojekt OÜ. Eritööde projekteerimine otsustati jätta ehituse peatöövõtu hanke võitjale. Projekteerijad pidid arvesse võtma esialgset projektile koostatud ekspertiisi märkusi.

Projektijuht kindlustab kvaliteedi
Selleks, et renoveerimine paremini sujuks, otsustasid projekti partnerid kasutada projektijuhi teenuseid. Appi võeti projektijuht AS-ist ja Telora-E. Projektijuht korraldas vajalikud hanked, kontrollis projekti kvaliteeti, koostas lepinguid ning tegutseb edaspidi objektil omanikujärelvalve rollis. Kokku on lepitud iganädalased töökoosolekud objektil, kus kohtuvad tellija, ehitaja ja järelvalve esindajad ja otsustavad jooksvaid küsimusi. 

Ehitaja valimine
Projektijuhi poolt korraldatud peatöövõtu ehitushankele, laekus kokku 4 pakkumist, mille seast, valiti sobivat pakkujat – Maru Ehitus AS. Valiku kriteeriumiks oli eelkõige hind, kuid arvestati ka ehitaja poolt läbimõeldud lahendusi ja pakutavat garantiid. Samuti jäi hanke võitnud ehitusettevõttel, vastutada ventilatsiooni- ja küttesüsteemi lahenduse projekteerimisel.

Ehitustööd
Ehitusperiood on planeeritud kuni 5 kuuks – tööd kestavad 2011 aastast, juulist kuni novembrini. Projektiga seotud dokumendid ja töö protsessi on võimalik lähemalt uurida, võttes meiega ühendust.

Arolt Avarlaid, Ehituse Insenerid OÜ
ehituse@ehituse.ee
www.ehituse.ee







Kui soovite Meie Haldur ajakirjas oma
reklaami paigutada, lihtsalt täitke vorm
ära ning vajutage “saada” nupule. Aitäh!



fb facebook.com/meiehaldur

mail info at meiehaldur.ee

phone 666—41—21