{"id":1284,"date":"2020-11-16T14:37:21","date_gmt":"2020-11-16T12:37:21","guid":{"rendered":"http:\/\/meiehaldur.ee\/?p=1284"},"modified":"2022-02-23T15:39:44","modified_gmt":"2022-02-23T13:39:44","slug":"millistel-juhtudel-saab-uhistu-nouda-omanikult-tema-korteri-muuki","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meiehaldur.ee\/?p=1284","title":{"rendered":"Millistel juhtudel saab \u00fchistu n\u00f5uda omanikult tema korteri m\u00fc\u00fcki?"},"content":{"rendered":"

\"\"1. Kas korteri\u00fchistul on \u00fcldse \u00f5igus esitada hagi korteriomandi v\u00f5\u00f5randamiseks?<\/strong>
\nTeadaolevalt muudeti 2018 aastast korteriomandiseadust (KOS) ja korteri\u00fchistuseadust (K\u00dcS) ning need liideti, \u00fchise seaduse nimeks sai korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseadus (KrtS). Lisaks seaduste formaalsele liitmisele toimus ka palju sisulisi muudatusi. Kuni 2017aasta l\u00f5puni kehtinud KOS \u00a7 14 lg 1 s\u00f5nastuse kohaselt v\u00f5isid korteriomanikud n\u00f5uda korteriomandi v\u00f5\u00f5randamist, kui korteriomanik oli korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi. KOS \u00a7 14 lg 5 tulenes t\u00e4iendavalt s\u00f5naselgelt, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei v\u00f5\u00f5randa, otsustab v\u00f5\u00f5randamise kohus v\u00e4hemalt \u00fche korteriomaniku hagi v\u00f5i kaasomandi eseme valitseja hagi alusel.<\/p>\n

Seega oli v\u00f5\u00f5randamise n\u00f5ude esitamise \u00fcheks tingimuseks, et korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku suhtes. Kuigi viidatud s\u00e4tetest ei tulnud otses\u00f5nu korteri\u00fchistu hagi esitamise \u00f5igust, sai neid grammatiliselt t\u00f5lgendades teha j\u00e4relduse, et korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise n\u00f5ude saavad esitada \u00fcksnes korteriomanik, kelle suhtes on rikkumine toime pandud ja valitseja, mitte aga korteri\u00fchistu.
\n
\nSamas, olenemata asjaolust, et need s\u00e4tted kehtisid sellistena ligi 15 aastat, tegi Riigikohus juba 2004 lahendi (3-2-1-83-04), milles m\u00e4rkis, et kuigi KOS ei s\u00e4testa otses\u00f5nu korteri\u00fchistu hagi esitamise \u00f5igust, ei v\u00e4lista see viimase \u00f5igust nimetatud hagi esitada p\u00f5hjendusel, et valitsejal ja korteri\u00fchistul on valdavalt samad funktsioonid.<\/p>\n

Hetkel kehtiva KrtS \u00a7 32 lg 1 ja 33 lg 1 annavad, aga korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise n\u00f5ude ja hagi esitamis\u00f5iguse nii korteriomanikule, kui ka korteri\u00fchistule, kuid mitte valitsejale.<\/p>\n

Seega saavad hetkel kehtiva seaduse alusel korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi esitada nii korteriomanik, kui korteri\u00fchistu.<\/p>\n

2. Korteriomandi v\u00f5\u00f5randamisn\u00f5ude alused<\/strong>
\nKrtS \u00a7 32 lg 1 on s\u00e4testatud, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku v\u00f5i korteri\u00fchistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam v\u00f5imalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, v\u00f5ivad nad n\u00f5uda, et ta oma korteriomandi v\u00f5\u00f5randab.<\/p>\n

KrtS \u00a7 32 lg 2 tuleneb, et v\u00f5\u00f5randamisn\u00f5ude v\u00f5ib esitada eelk\u00f5ige, kui korteriomanik:<\/strong>
\na) on korduvalt j\u00e4tnud t\u00e4itmata KrtS \u00a7 31 toodud kohustused,
\nb) on v\u00e4hemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud \u00fcle kolme
\nkuu v\u00f5i
\nc) h\u00e4irib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist.<\/p>\n

KrtS \u00a7 31 l\u00e4htuvalt peab korteriomanik:<\/strong>
\na) hoidma korteri korras ning hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele \u00fcletab korteri tavakasutusest tekkivad m\u00f5jud (eluruumi puhul mahub siia alla eelduslikult ka oma korteris suitsetamisest hoidumise n\u00f5ue, kui suits tungib l\u00e4bi ventilatsiooni v\u00f5i trepikoja kaudu naaberkorteritesse),
\nb) v\u00f5imaldama korterit kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (Riigikohtu lahendi 3-2-1-116-11 kohaselt peab omanik v\u00f5imaldama korterisse ligip\u00e4\u00e4su nt vee- v\u00f5i k\u00fcttetorustiku parandamiseks v\u00f5i vahetamiseks),
\nc) hoidma korteri piires sellist temperatuuri ja \u00f5huniiskust, mis tagab kaasomandi s\u00e4ilimise ning teiste korterite kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma \u00fclem\u00e4\u00e4raste kulutusteta ning
\nd) tagama, et eeltoodud kohustused on t\u00e4idetud ka siis, kui korterit kasutab keegi teine v\u00f5i kui seal ei viibi keegi.<\/p>\n

2018 aasta algusest kehivas KrtS-is on v\u00f5rreldes KOS-ga korteriomanikule lisandunud kohustus hoida korteri temperatuuri ja \u00f5huniiskust teatud tasemel (nt selleks, et v\u00e4ltida torude k\u00fclmumist ja naaberkorterite k\u00fcttekulude suurenemist) ja seda ka siis, kui keegi korterit ei kasuta (pikemaajalisel eemalviibimisel tuleb m\u00e4\u00e4rata isik, et vajadusel tagada korterisse ligip\u00e4\u00e4s). Viidatud kohustuste loetelu ei ole ammendav.<\/p>\n

V\u00f5\u00f5randamisn\u00f5ude esitamise \u00fcle otsustavad korteriomanikud h\u00e4\u00e4lteenamuse alusel, kuid korteriomanik kelle vastu n\u00f5ude esitamist otsustatakse, ei saa selles k\u00fcsimuses h\u00e4\u00e4letada. N\u00f5ue tuleb korteriomanikule k\u00e4tte toimetada.<\/p>\n

KrtS \u00a7 33 lg 1 tuleneb et, kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit v\u00f5\u00f5randanud hiljemalt kolme kuu m\u00f6\u00f6dumisel n\u00f5ude esitamisest, otsustab v\u00f5\u00f5randamise kohus v\u00e4hemalt \u00fche korteriomaniku v\u00f5i korteri\u00fchistu hagi alusel. Hagi tuleb esitada enne \u00fche aasta m\u00f6\u00f6dumist n\u00f5ude esitamisest.<\/p>\n

Korteriomandi v\u00f5\u00f5randamisn\u00f5ue on aga v\u00e4ga \u00e4\u00e4rmuslik abin\u00f5u, seet\u00f5ttu ei saa ebameeldivast omanikust vabanemine toimuda kergek\u00e4eliselt. Kuna k\u00e4esoleva artikli kirjutamise hetkeks on tekkinud ka KrtS j\u00e4rgne kohtupraktika, siis saame vaadata millistel asjaoludel on kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi rahuldanud nii KOS-le, kui ka KrtS-le tuginedes.<\/p>\n

KOS<\/strong>
\n18.01.2016 lahendiga rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi, kuna kostja rikkus pidevalt oma k\u00e4itumisega majaelanike rahu l\u00e4rmamiste, valju muusikaga jne.<\/p>\n

06.04.2016 lahendiga rahuldas kohus korteri v\u00f5\u00f5randamise hagi, kuna kostja oli korduvalt rikkunud teiste korteriomanike suhtes oma kohustusi (l\u00e4rm, kaklused, joomingud nii \u00f6\u00f6sel kui p\u00e4eval, korteris on putukad ja majandamiskulude v\u00f5lgnevus rohkem kui aasta eest).<\/p>\n

17.03.2016 lahendi kohaselt rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi, kuna kostja oli j\u00e4tnud pikema perioodi jooksul t\u00e4itmata majandamiskulude tasumise kohustused.<\/p>\n

27.01.2017 lahendiga rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi, kuna kostja oli viivitanud majandamiskulude tasumisega mitu aastat.
\n24.05.2018 lahendis rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi, kuna kostjad olid viivitanud majandamiskulude tasumisega samuti mitu aastat.<\/p>\n

KrtS<\/strong>
\n19.03.2019 lahendiga rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi tagaseljaotsusega, kohustades kostjat v\u00f5\u00f5randama talle kuuluv korteriomand kuna kostja oli v\u00e4hemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud \u00fcle kolme kuu.<\/p>\n

18.04.2019 lahendiga rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi tagaseljaotsusega, kohustades kostjat v\u00f5\u00f5randama talle kuuluv korteriomand 2 kuu jooksul al kohtuotsuse j\u00f5ustumisest ning vabatahtlikult v\u00f5\u00f5randamata j\u00e4tmisel v\u00f5\u00f5randama korteri t\u00e4itemenetluse korras, kuna kostja oli viivitanud majandamiskulude tasumisega aastaid.<\/p>\n

02.05.2019 lahendiga rahuldas kohus korteri v\u00f5\u00f5randamise hagi tagaseljaotsusega, kuna kostjal oli pikaajaline likvideerimata majandamiskulude v\u00f5lgnevus.<\/p>\n

29.05.2020 lahendi kohaselt rahuldas kohus korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise hagi kohustades kostjaid v\u00f5\u00f5randama neile kuuluv korteriomand 1 kuu jooksul al kohtuotsuse j\u00f5ustumisest ning vabatahtlikult v\u00f5\u00f5randamata j\u00e4tmisel v\u00f5\u00f5randama korteri t\u00e4itemenetluse korras sundenampakkumisel, kuna kostjad ei olnud tasunud majandamiskulusid enam kui 4 aastat.<\/p>\n

3. J\u00e4reldused<\/strong>
\nEeltoodud kohtulahenditest n\u00e4htub, et korteriomandi v\u00f5\u00f5randamisn\u00f5udeid, mille kohus on rahuldanud, ei ole k\u00fcll palju, kuid \u00e4\u00e4rmuslikematel juhtudel, eelk\u00f5ige hetkel kehtiva KrtS \u00a7 32 lg 2 p 2 alusel, ei k\u00f5hkle kohus n\u00f5uet rahuldamast.<\/p>\n

Seega, kui korteriomanik on j\u00e4tnud pikema perioodi jooksul tasumata majandamiskulud v\u00f5i kui ta h\u00e4irib pidevalt teiste majaelanike rahu v\u00f5i ei t\u00e4ida korduvalt seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi, siis on v\u00f5imalik t\u00fclikast omanikust kohtu abiga vabaneda.<\/p>\n

Rainer Aalberg
\nDatum Inkasso O\u00dc
\ndatum@datum.ee<\/a>
\nwww.datum.ee<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1. Kas korteri\u00fchistul on \u00fcldse \u00f5igus esitada hagi korteriomandi v\u00f5\u00f5randamiseks? Teadaolevalt muudeti 2018 aastast korteriomandiseadust (KOS) ja korteri\u00fchistuseadust (K\u00dcS) ning need liideti, \u00fchise seaduse nimeks sai korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseadus (KrtS). Lisaks seaduste formaalsele liitmisele toimus ka palju sisulisi muudatusi. Kuni 2017aasta l\u00f5puni kehtinud KOS \u00a7 14 lg 1 s\u00f5nastuse kohaselt v\u00f5isid korteriomanikud n\u00f5uda korteriomandi v\u00f5\u00f5randamist, kui korteriomanik oli korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi. KOS \u00a7 14 lg 5 tulenes t\u00e4iendavalt s\u00f5naselgelt, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei v\u00f5\u00f5randa, otsustab v\u00f5\u00f5randamise kohus v\u00e4hemalt \u00fche korteriomaniku hagi v\u00f5i kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Seega oli v\u00f5\u00f5randamise n\u00f5ude esitamise \u00fcheks tingimuseks, et korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku suhtes. Kuigi viidatud s\u00e4tetest ei tulnud otses\u00f5nu korteri\u00fchistu hagi esitamise \u00f5igust, sai neid grammatiliselt t\u00f5lgendades teha j\u00e4relduse, et korteriomandi v\u00f5\u00f5randamise n\u00f5ude saavad esitada \u00fcksnes korteriomanik, kelle suhtes on rikkumine toime pandud ja valitseja, mitte aga korteri\u00fchistu.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-1284","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1284"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1284\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1381,"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1284\/revisions\/1381"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/meiehaldur.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}