Korteriühistute ajakiri Meie Haldur

Korteri ümberplaneerimine

Paljud kes puutuvad kokku remondiga korteris soovivad midagi ümber ehitada: ühendada köögi elutoaga, teheks selleks seina ava; viia köögi teise tuppa; laiendada vannituba; teha mõned seinad juurde; laiendada olemasolevaid avasid; paigaldada kamin; ühendada või eraldada kortereid ja kui see on juba tehtud, siis kuidas see seadustada. Antud artiklis käib jutt just nendest aktuaalsetest probleemidest ning sellest kui valutult neid saab lahendada.
Loe edasi… »

Mida tuleb teada korteris remonditööde planeerimisel

Korteris remonditööde planeerimisel korteromanikul tuleb arvestada, et kõik konstruktsioonid, nii välisseinad kui ka siseseinad kuuluvad võrdses osas ka teistele majaelanikele. See puudutab ka kõike kommunikatsioone, s.o. küttesüsteemi, veevarustuse ja kanalisatsiooni.
Loe edasi… »

Metalltorude „reaalne eluiga“

Üks märkamatutest, kuid kõige tõsisematest korterelamute probleemidest on külma- ja soojaveetrasside kahetsusväärne olukord. Praktikas tuleb tihti kokku puutuda olukorraga, kus korteripüstikute veetorustikud on juba vahetatud, aga magistraaltorude, mis on tavaliselt korrusmajade keldrites, seisukorrale ei ole keegi kogu korrusmaja ajaloo jooksul piisavalt tähelepanu pööranud.
Loe edasi… »

Mis peitub ventilatsioonišahtides?

Ventilatsioonifiltrid OÜ viis ajavahemikul oktoober 2013 – august 2014 Tallinnas läbi suure projekti nimetusega „Mis peitub ventilatsioonišahtides?“. Antud projekt oli suunatud korterelamute esindajatele ja elanikele eesmärgiga pöörata tähelepanu ventilatsioonišahtide seisukorrale.
Loe edasi… »

Probleemivaba tuulutus

Korterist ebameeldivad lõhnade, süsihappegaasi ja liigniiskuse eemaldamiseks peab õhk pidevalt uuenema. Vastavalt tänapäeval kehtivatele nõuetele peab hiljemalt iga kahe tunni järel vahetuma kogu siseruumi õhk. Seega 3-toalises, 66 m2-suuruses korteris on minimaalselt vajaliku värske õhu juurdevool 80-90 m3 tunnis.
Loe edasi… »

Hoone fassaadil sambla laigud

Tihti saab kokku puutuda asjaoluga, kui peale hoone fassaadi remonditöid mitu aastat hiljem seinal tekkivad rohelist värvi laigud. Antud laigud on vetikate ja sambla mikroosad seina krohvistruktuuri pinnal. Tavaliselt need rohelised laigud tekkivad maja põhjapoolsel seinal, kus päike väga vähe paistab peale.
Loe edasi… »

Selles maailmas on vältimatud ainult surm ja riigimaksud

Nii rääkis Benjamin Franklin, poliitikategelane, üks USA „esiisadest-asutajatest“. Sellesse nimekirja võib veel lisada ka kommunaalmaksed. Ja kuigi meid ümbritsev maailm on lõputu ja mitmekesine, siis paljukorteriliste majade elanike jaoks valikut ei ole. Soojuse tarnija, ainuke ja kordumatu, määrab ise hinna.Soojakulusid võib siiski märkimisväärselt vähendada, säilitades seejuures meeldiva toatemperatuuri. Seda võimaldavad saavutada uued efektiivsed küttesüsteemide renoveerimise tehnoloogiad.
Loe edasi… »

Ruumide seestpoolt soojustus. Miks ei tohi paigaldada soojustusisolatsiooni seestpoolt?

Külmad, halb soojustusisolatsioon, seinal ja laes tekkinud niiskuse kondensaat sunnib mõnesid korteromanike soojustada korterid seestpoolt. Selleks, et seletada, miks ei tohi konstruktsioone (seinad, laed) soojustada seestpoolt tuleb mõista, millised protsessid toimuvad konstruktsioonides temperatuuri ja niiskusrežiimi muutmisel nii väljast, kui ka hoone seest. Esialgu vaatame, mis tähendab mõiste „kastepunkt“.
Loe edasi… »

Vanale liftile uus sisu ja välimus

Tallinna “mägedel” Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel on suur arv lifte, mille vanus küündib kohati juba üle 45 aasta, viimased seda tüüpi liftid paigaldati 80ndate lõpus. Tegemist on peamiselt Valgevenes Mogiljovi liftitehases ning teistes tolleaegsetes nõukogude liidu linnades toodetud liftidega, mis järjepideva hoolduse puhul on küll kasutamiseks ohutud, kuid ei vasta ammugi meie tänapäevastele nõudmistele nii tehniliselt küljest kui ka väljanägemise poolest. Võrreldav on see näiteks tavalise sõiduautoga – ka 45 aastat vana masin võib küll sõita, kuid tehnoloogia areng on tekitanud palju uusi võimalusi sõidumugavuse oluliseks parandamiseks. Sama kehtib ka liftide puhul.
Loe edasi… »

Komplekssel renoveerimisel ja KREDEXi 35%-le toetusega kuumakse ei suurene

Eesti põhjamaises kliimas veedavad inimesed siseruumides kuni 90% ajast. Hea enesetunde ja töövõime säilitamise kindlustab tervislik ja mugav sisekliima. Selle peaksid optimaalsete kulude juures tagama kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Eesti majad ei ole üldjuhul energiasäästlikud – kui siinsetes kortermajades on aasta keskmine soojuskulu 250 kW/m2, siis sarnase kliimaga arenenud tööstusriikides, näiteks Soomes ja Rootsis, ei ületa soojustarbimine 150 kW/m2. Seega Eestis maksavad korteriomanikud kütte eest meie lähinaabritest 40-45% rohkem.
Loe edasi… »





Kui soovite Meie Haldur ajakirjas oma
reklaami paigutada, lihtsalt täitke vorm
ära ning vajutage “saada” nupule. Aitäh!



fb facebook.com/meiehaldur

mail info at meiehaldur.ee

phone 666—41—21